Читать книгу Rein Kasela Veinireisid Euroopa kuulsaimatesse veinipiirkondadesse ja parimatesse veinimajadesse - Rein Kasela - Страница 12

Oma Champagne’i-ringreisi lõpetasime Aÿ külas, kus asub Lallier’ šampanjamaja. See on asutatud juba 1906. aastal ja valmistas jooke algul rohkem oma pere tarbeks. 2002. aastal ostis need põllud Francis Tribaut, kes põlvneb väga vanast šampanjaperekonnast, ja selle vähese ajaga on ta suutnud Lallier’ šampanjad teha nõutavaks juba paljudes Euroopa riikides. Aÿ ümbruse veinipõllud on tuntud antiikajast peale ja arvatakse, et oma nime on see koht saanud poeet Ageiuse järgi. 1607. aastal andis kuningas Henri IV linnale autonoomia ja nii jäi see kuni 1789. aasta revolutsioonini. Ainult kuningas võis kasutada tiitlit Siré d’Aÿ ja tänapäeval korraldatakse igal aastal Henri IV pidustusi.

Aÿ asub “Pinot Noiri” Grand Cru kasvupinnasel ja siit tulebki põnev üllatus: Lallier’ blanc de blancs šampanja, mis valmistatud nendel põldudel kasvanud “Chardonnay” marjadest, on üllatavalt jõuline. Oma tippšampanjade jaoks kasvatavad nad marju veel Avize’i, Bouzy, Cramanti ja Ogier’ põldudel. Šampanjategemiseks vaja minevat pärmi kasvatab Tribaut ise ühel väikesel “Chardonnay” põllul Aÿ piirkonnas. See pärm annab tema jookidele suurepärase komplekssuse. Kvaliteeti on aidanud parandada ka 2012. aastal Ogier’ kandis valminud uus, moodsa tehnoloogiaga kompleks.

Lallier’ šampanjade tagasildile on märgitud pudeli ümberkorkimise kuupäev. See annab tarbijale teada, kui pikalt on jook küpsenud pärast ümberkorkimist – rahunemisaeg on väga vajalik ühtlase struktuuri saavutamiseks. Nüüd on nad hakanud täpsemat infot andma ka selle kohta, millise aastakäigu veini nad kasutavad. Etiketil on märge R.012, mis tähendab, et suurem osa veinist on suurepärasest 2012. aasta lõikusest. Seda on veidi üle 80 protsendi, ülejäänud 20 protsenti on reservvein. Tavaliselt on jagunemine pooleks. Täht N tähendab nature – suhkrut pole lisatud, D ehk doux puhul on suhkrut lisatud 18 g liitrile. Rosé’d teevad nad nn saignée-meetodil, kasutades 80 protsenti “Pinot Noiri” ja 20 protsenti “Chardonnayd”. See on üllatavalt värske ja marjane. Lallier’ tippšampanja Ouvrage on valmistatud 2002. aasta lõikuse marjadest.

Reimsi külastades oli šampanjapoodide vitriinides näha, et paljud tuntud šampanjamajad on läinud ka oma pudelite kujunduse uuendamise teed. Kuulsat Reimsi katedraali külastades ei maksa unustada naabruses olevatest kauplustest ostmast Reimsi roosat küpsist, mida on valmistatud juba alates 1691. aastast ja mis on väga mõnus aperitiivse šampanja juurde.