Читать книгу Rein Kasela Veinireisid Euroopa kuulsaimatesse veinipiirkondadesse ja parimatesse veinimajadesse - Rein Kasela - Страница 6

•

S õna “Champagne” manab silme ette sädelevad mullid, glamuuri ja hulgaliselt legende ning kutsub end külastama. Seda olen teinud mitmel korral ja plaanin ikka veel sinna minna. Reimsi linna sattusin esimest korda juba 1991. aasta Tour de France’i kohtunikuna Dijoni-Reimsi etapi finišis ja mäletan, et õhtusöögi ajal tutvustati meile ka šampanjasid.

Järgmine kord külastasin Champagne’i 2002. aastal seoses sommeljeede Euroopa meistrivõistlustega Reimsis Ruinarti šampanjamajas. Meie äsja tunnustatud Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni nimel läks võistlema Margus Linkgreim. Mina esindasin presidendina meie assotsiatsiooni ja tegutsesin ka kohtunikuna.

Ruinarti šampanjamaja oli tollal iseseisev ja tema šampanjade kvaliteeti hinnati kõrgelt. Kõige enam avaldasid muljet nende keldrid – crayères. Seal küpsevad šampanjapudelid, ent seal toimuvad ka uhked tseremooniad ja kontserdid – suurepärane akustika pakub erilisi elamusi. Kahjuks ei saa keldris kaua olla, sest keskmine temperatuur on 11 kraadi ringis ja lisaks on väga niiske.

Nagu šampanjamajale ikka kombeks, oli kõik väga suursugune. Võistluste vahepeal pakuti aperitiivi vähemalt paar tundi ja valgetes kinnastes kelnerid kallasid aga kogu aeg magnum’itest jooki juurde.

Praegused šampanjakeldrid on kunagised kaevandusšahtid, mis tekkisid 1. sajandil e.m.a, kui roomlased Julius Caesari juhtimisel selle piirkonna vallutasid ja rajasid sinna oma kindlustatud linna.

Praegused šampanjakeldrid on kunagised kaevandusšahtid, mis tekkisid 1. sajandil e.m.a, kui roomlased Julius Caesari juhtimisel selle piirkonna vallutasid ja rajasid sinna oma kindlustatud linna. Vajaliku ehituskivi saamiseks kaevati maasse 5-meetrise läbimõõduga altpoolt laienevad kaevutaolised šahtid. Maa peal, katuse all vihma eest varjul kriidi-lubjasegused plokid kivistusid ja need laoti müüriks. Selle oskuse olid roomlased õppinud oma vallutuskäikudel Egiptuses. 15. sajandil saadi samal moel ehitusmaterjali Reimsi linna laiendamiseks. Ühtekokku uuristati maa sisse ligi 120 “kaevu”, mis ulatusid kuni 35 meetri sügavusele ja moodustasid koos nendevaheliste käikudega 50 kilomeetri pikkuse galerii. Sajanditeks unustusse vajunud kaevandusaugud ja -käigud võeti taas kasutusele 1729. aastal, kui Nicolas Ruinart oma vaimulikust sugulase Dom Ruinarti soovitusel rajas mõningatesse neist šampanjakeldrid. Praeguseks on need võetud UNESCO kultuurimälestiste nimekirja. Reimsi linnas on taolisi keldreid ka teistel šampanjamajadel ja huvilised saavad neidki külastada.

Ka Jeanne d’Arc viis kroonimiseks oma kuninga Reimsi. Arusaadavalt joodi pidustuste ajal palju kohalikku veini, mis oli õukonnas kõrgelt hinnatud.