Читать книгу Te ju naljatate, hr. Feynman! - Richard P. Feynman - Страница 14

Kõrge hääl: „ Nio teco TIEto capeto TUtto…“

Vali, madal hääl: „ DRO tone pala Tutto!!“ (laks käega).

See oli suurepärane! Ma õppisin jäljendama kõiki neid emotsioone: ma võisin nutta, võisin naerda – kõike seda. Itaalia keel on imekena.

New Yorgis elas meie kodu ümbruses palju itaallasi. Ükskord, kui sõitsin jalgrattaga, ärritus minu peale üks itaalia autojuht, ta upitas end autoaknast välja ja karjus žestikuleerides midagi taolist: „ Me aRRUcha LAMpe etta TIche! “

Ma tundsin ennast halvasti. Mida ta mulle ütles? Kuidas ma peaksin vastama?

Küsisin ühelt itaallasest sõbralt koolis, ta vastas: „Ütle nii „ A te! A te!“ – mis tähendab: „Sama sulle! Sama sulle!““

Ma leidsin, et see on suurepärane idee. Hüüan vastu „ A te! A te! “, ise muidugi žestikuleerides. Sedamööda, kuidas mu enesekindlus kasvas, arendasin oma võimeid edasi. Sõidaksin rattaga ja keegi naine sõidaks autoga ja jääks mu teele; siis hüüaksin: „ PUzzia a la maLOche!“ – ja ta tõmbub eemale! Mingi hirmus itaalia poiss needis teda hirmsat moodi!

Ei olnud lihtne tabada, et see on võlts itaalia keel. Ükskord Princetonis sõitsin oma jalgrattal Palmeri laboratooriumi parkimisplatsile ja keegi jäi mulle ette. Mu reaktsioon oli juba sisseharjunud: viipasin talle, „ oREzze caBONca MIche!“, ja lõin käsi kokku.

Ja eemal, teisel pool pikka muruplatsi, tegeles itaalia aednik istutustööga. Ta peatus, lehvitas mulle ja hõikas rõõmsalt: „ Rezza ma Lia!“

Ma hüüdsin vastu: „ RONte BALta! “, tervitades teda samuti. Tema ei saanud aru, et mina ei saanud aru ning mina ei saanud aru, mida ta ütles ja tema ei saanud aru, mida mina ütlesin. Kuid kõik oli korras! See oli suurepärane! See töötas! Lõpeks, kui kuuldi minu intonatsiooni, võeti seda otsemaid itaalia keele pähe – võib-olla Milanost, mitte Roomast. Kuid ta on itaallane! See on suurepärane. Kuid sa pead olema väga enesekindel. Jätka julgelt ja keegi ei saa midagi aru.

Ükskord tulin kolledžist koju puhkusele ja mind võttis vastu õde, kes oli väga õnnetu, peaaegu nuttis: tema skaudisalk korraldas pidusöögi isadega, kuid meie isa oli just sõidus, müümas vormirõivaid. Ma pakkusin ennast kui venda isa asemel (ma olen temast üheksa aastat vanem, nii et see ei olnudki nii väga imelik).

Kui me kohale jõudsime, istusin mõnda aega isade seltsis, kuid õige pea sai mul neist villand. Kõik nad tõid oma tütred siia kenale väikesele pidusöögile, kuid ise rääkisid ainult aktsiaturgudest – nad ei osanud rääkida omaenda lastega, veel vähem laste sõpradega.

Õhtu jooksul lõbustasid tüdrukud meid, mängides sketše, esitades luuletusi jne. Siis järsku tõid nad välja mingisuguse imeliku põlletaolise eseme, mille ülaosas oli auk, et pea läbi pista. Seejärel kuulutasid, et nüüd lõbustavad isad n e i d.

Kõik pidid üles astuma – panema pea läbi selle põlle ja midagi ütlema. Üks mees deklameeris „Maryl oli väike tall“, teised aga ei teadnud, mida teha. Mina ei teadnud samuti, kuid kui tuli minu kord, siis tõusin ja ütlesin, et esitan väikese poeemi. Vabandasin, et see ei ole mitte inglise keeles, kuid olen kindel, et neile meeldib: