Читать книгу Te ju naljatate, hr. Feynman! - Richard P. Feynman - Страница 8

Kõigest hoolimata ääristavad need vaid tema olemuse nurgakivi: teadust. Me näeme seda siin ja seal ühe või teise pildi taustana, kuid mitte kunagi tema elu keskpunktina. Ometi mäletavad paljud tema tudengite põlvkonnad ja kolleegid, et seda teadus just oli. Võib-olla ei olnud teisiti võimalik. Tõenäoliselt pole võimalik koostada sellist vaimustust tekitavate lugude sarja Feynmanist ja tema tööst: väljakutse ja pettumus, hasart, mis trumpab üle vaistu, sügav nauding teaduslikust arusaamisest, mis oli olnud ta eluõnne lätteks.

Mäletan, kuidas me üliõpilastena tema loengutele läksime. Ta seisis auditooriumi ees ja naeratas kõigile sisenejatele, sõrmed aga trummeldasid töölaua tumedal pinnal mingit keerulist rütmi. Kui viimasedki tudengid olid oma kohtadele istunud, võttis ta kriidi ja hakkas seda kiiresti keerutama nagu elukutseline pokkerimängija žetooni, ise sealjuures õnnelikult naeratades, justkui ainult mingi temale teadaoleva nalja peale. Ja siis, ikka veel naerusui, rääkis ta meile füüsikast, selle diagrammidest ja võrranditest, mis aitasid meil jagada tema ainemõistmist. See polnud sugugi mingi peidetud nali, mis tema silmadesse naeru ja sära tõi, vaid füüsika. Rõõm füüsikast! Ja see oli nakkav. Meil vedas, kes me temalt selle haiguse saime. Nüüd on t e i l võimalus tunda elust rõõmu Feynmani stiilis.

Albert R. Hibbs

Tehnilise personali juhataja

Reaktiivliikumise laboratoorium

California Tehnikainstituut