Читать книгу «Litteraria» sari. Sõprade kirjad on su poole teel. Jaan Kaplinski ja Hellar Grabbi kirjavahetus 1965-1991 - Sirje Olesk - Страница 8

Tere, Jaan Kaplinski!

Oli üllatus ja hea meel Sinult kirja saada, milles rohkelt huvitavaid kommentaare. See on praegu siin masina kõrval ja kommenteerin omaltpoolt, nii kuidas pähe tuleb. Kuidas Andresel selkuppide juures^[1.] läheb? Vaat, et toob viimati sealt veel pruudi kaasa. Kui talle kirjutad, siis palun tervita minu poolt. Väga tore, et kassett sai mulle teele pandud. Seni pole küll veel kätte jõudnud, kui harilikult võtab raamatupaki teekond kodumaalt siia 3–5 nädalat. Kui selle saan, siis viin lõpule oma praegu märkmete staadiumis oleva ülevaate eesti uue, aomaastike põlvkonna, luulest^[2.]. Oleks väga tore, kui selle juurte saaks ka “Manas” avaldada fotosid neist, kelledest juttu. Eelkõige: Kross, Kaalep, Laht, Niit, Suuman, P.-E. Rummo, Traat, Vetemaa ja Sina ise. Kõigist on ju pilte nii nende kogude kaantel või mujal ajakirjanduses ilmunud. Kas Sa saaksid mulle neid saata? Muidugi juhul, kui arvad, et fotode Manas trükkimisest mingit pahandust ei tule. Ühes numbris ilmus Õiglase^[3.] pilt koos tema raamatu arvustusega ja protesti pole kuulda olnud. Sinust endast on ju hea pilt Noorus nr. 2/65 ja kas see pole ka mitte Sina, kes kuulab Vetemaad ette lugemas Nooruses l/65, käed ümber põlve. Kes need teised seal ees on? Runnel? Rummo? Kõrvalleheküljel kah huvitav pilt, kus ma enda arust mitmed ära tunnen, kuid oleks hea, kui Sa kirjutad, kes need on, muidu mul ehk läks arvamine viltu. Tead, oleks väga tore, kui saaks need kaks fotot (s.t. Noorus 1/65, lk. 22–23 grupipildid) kah kuidagi, ehk Nooruse toimetuse kaudu? Või Migdalilt?^[4.] Kui need kirjandusajakirjas ära trükime, ega me siis mingit lööklauselist juttu, mis ebakohane oleks, juurde kindlasti ei pane. Siin välismaal huvi järjest suureneb kodumaa uue põlvkonna luule, proosa (kuidas oleks ka Mati Undi fotoga samast Nooruse numbrist + mujalt Valton?) ja isegi muusika suhtes. Plaate on siiski vähe liikvel. Laabaniga kuulasime nädala eest Singi, Räätsa, Tambergi ja Pärdi asju, kuid need ei olnud vist nende viimased ja paremad. Laaban, kes muusikast rohkem teab kui mina, ütles, et Kuldar Sink olevat kõige huvitavam. Kuid igalt oli ainult üks lugu, nii et selle järele ei tea otsustada.

Jah, nagu mu pr. E.-le^[5.] saadet kirjast nägid, sai üks sinu luuletus ka detsembris New Yorgis ette loetud. Selleks oli meie kõigi hea sõber sms. Tursk. Ega teisi ei olegi nagu mulle kodumaa ajakirjandust jälgides näppu hakanud, Sinu tõlkeid olen küll näinud. P. E. Rummo asjadest sai loetud Hamleti laulud, Ükskord ennepuiste, Me hoiame nõnda ühte, Traadilt: ta avaluuletus kogule “Küngasmaa” ja “Tuimuse ja tuulte poeemi” 3. osa, Vetemaalt “Paduvihm” ja Suumanilt “Poeetilisi portreid 4”. Muid kommentaare selle õhtu kohta oli ju mu selles kirjas, mida Tallinnas nägid. Jah, see Obolenski jutt läheb ikka märki küll. Kuid siin need lapsed on nii lollid, et neid tasa-targu õpetamine ka ei aita. Vastu jonnimine on ju ka muidugi mõtetus. Mis sellesse puutub, et Sa oma koguga sellisel kujul nagu see trükist välja tuli, rahul ei ole, siis ega see pole uudis. Vahest mõtlen, et kas ongi üldse õige tõsiselt arvustada kodumaal trükitud asju (kas nägid juhtumisi Arno Vihalemma huumoritoonis pikka arvustust esimese kasseti kohta?)^[6.],sest see on ju poolik selektsioon. Kuid arvan siiski, et on ja kavatsen seda teha. Mis Sina arvad? Näiteks pole näinud Alliksaare luulet, kes olevat päris tugeva tasemega. Nii et ega me siin nii optimistlikud perspektiivide suhtes küll ei ole. Kui vahest üht-teist me mõtetest tsiteerit on, siis on see läbi kahekordse kõverpeegli. Sest esiteks väänavad emigrantlikud (paras sõna!) ajakirjanikud ära, et neid, kes siiski huvi kodumaal tehtava vastu tunnevad, teistele väliseestlastele lollidena näidata.

Hellar ja Irja Grabbi poegade Indreku ja Kristjaniga 1965. aastal. Hellar Grabbi arhiiv.

Vaadates “Noorus” 2/65, lk. 11 Su kommentaare enda kohta, siis tuli mulle pähe uuesti asi, mis mu südant vaevanud on. Nimelt Andres küsis mult juba tüki aja eest, et kas saaksin saata Antillide luulet originaalis, kuna seal teil selle tõlkimine käsil. Selle kandi luule oli mulle valge laik poeetilisel kaardil ja mees, kes seda mulle otsida lubas, ei täitnud oma lubadust. Nii et ka mina ei ole oma lubadust täitnud ja Antillide luulet saatnud. Vahepeal olen lugend, et see tõlkekogu vist juba valmis saamas?^[7.] Kui veel olete huvitatud, siis kirjuta kohe ja konkreetsemalt, mis teil veel puudus ja ma luban kohe saata. Kuid praegu ma muidu otsima ei hakka, sest vist hilja ja aega vähe mul kah. Küll panen Sulle posti pool Saareste sõnaraamatut, lisaks kaks ingliskeelset romaani, paperbackina. Pärast saadan lisaks veel teised Saareste vihikud, mis seni ilmunud ja kui viimased paar vihikut, mis seni ilmumata, ka välja selle aasta kestes tulevad, siis ka need. Võibolla Sul on juba see mõisteline sõnaraamat, eks siis anna mõnele teisele kirjamehele. Need ingliskeelsed romaanid olid mul Andrese jaoks, kuid läkitan need nüüd sulle, mis nad siin ikka hallitavad. Mis Sa muidu tahaksid raamatute osas saada? Mainid, et oled huvitatud zenbudhismist. Kas soovid sellest valdkonnast raamatuid? Ma ei tea, missugused seal kättesaadaval on. Kirjuta aga, mis raamatud sind huvitaks. Ega mul nende saatmine ülejõu ei käi, paperback väljaanded väga odavad ja Saareste sõnaraamatu kirjastajaga mul kauaaegne kontakt. Ära nüüd ka mõtle, et ma järsku Su kirja selliselt tõlgitsesin, et tahad raamatuid saada. Olingi veidi üllatunud, et sa seda maininud ei olnudki. Mina näiteks kirjutan kohe, et tahaks saada kõike huvitavat, mis Eestis ilmub. Eks sa ise tea, mis väärib saatmist. Miks kord Sirbis ja Vasaras mainit Kaalepi Järvemaastikud pole veel välja tulemas? Kas seda on siiski sel aastal oodata?^[8.]

Mulle meeldis väga, mis Sa Nooruse lühitutvustuses ütled, et kui saaks kooliteed uuesti alustada, siis kirjandusteaduse asemel õpiks loodusteadusi. Ma arvan, et kirjandusemehed on – ingliskeelset väljendit tarvitades – “too much interbreeding” ohvriks langenud. Liiga literaarsed, liiga humanitaaralade kammitsas, liiga omasuguste kambas. Aga miks sa ei tee asja uuesti üle, kasvõi ilma diplomitaotluseta n.ö. mõne kursuse viisi? Muidugi, lugeda saab ju ka ilma koolis käimata.

Samas äratrükit haikudest osa on väga head. Kas järgmisel leheküljel olev “Baikal” on ka Sinu oma? Küllap vist. Seda lugedes tabas mind hämmastus, sest see sarnaneb väga ühe mu tuttava luuletusega. Teema küll teine, kuid kõnekeelne toon, kujundid ja isegi ülesehitus võrdlemisi lähedased. Peale selle juhuslikud kokkusattumised: võrdle näiteks esiridu!, või kohti “Ainult vahel” Baikalis ja “Vahest ainult” teises. Samuti see dünaamiline-geoloogiline koht “Baikalis” (Siin kord lõigati maa lõhki...) ja teises (Kuid lubjakivi....). Samuti huumorivarjundid mõlemis luuletuses. Lisan siia selle luuletuse “Paekivi kainusest”. Lisan siia peale selle ka veel 6 muud Kaarel Saare^[9.] luuletust. Ta luuletused sattusid minu kätte sellepärast, et olen seotud kahe ajakirja toimetamisega ja nii satub mu kätte asju tihti. Saare luulet pole seni veel avaldatud. Laaban ja Grünthal tahavad küll Mana jaoks. Saatsin kord enne Tartu ka Eduard Krantsi luuletusi, milledest mõnedel oli teatavat sarnasust Suumani luulega. Krants elab Torontos, Saar New Yorgis. Oleksin tänulik, kui Sina ja ehk ka mõni teine kirjandusemees kodumaal mõne kommentaari Saare asjade kohta teeks. Mind huvitab kõige rohkem küsimus, kuidas mõjub kodumaalt eemalolek just keelelisest küljest, kas on näiteks näha erinevus keelepruugis, keeletoonis. Sina oled ju selle küsimuse spets, lugesin ühest Keelest ja Kirjandusest Sinu ülevaadet semantika konverentsist^[10.].

“Ning kui kirja kirjutan, siis tuleb see alati pikk” – see on Sinu kirja viimane lause. Võtan selle täiesti omaks. Tänu sellele eelnenud lühitutvustuse eest. Minust oled mõnesuguse mulje saanud ju Andrese kirju lugedes. Nii et lisan ainult, ühte Su lauset veidi parafraseerides: olen abielus, kahe poja isa (4 ja 6), lipsu harilikult ei kanna (Sul on aga siiski “Nooruses” lips ees!) 1 meeter 87 cm pikk, kaalun 100 kilo, armastan kõiki asju, mis huvitavad, tahaksin elada mererannas maal, suitsetan vähe, viina võtan, töötan Ameerika Kongressi Raamatukogus, tunnen hingelähedust kõigi inimliku ja terve looduse vastu, olen 35 a. vana.

Tervitustega ja lugupidamisega,

Hellar Grabbi

1 Andres Ehin töötas 1964.–1965. aastal õpetajana Ratta külas Jamali-Neenetsi rahvusringkonnas, et nagu ta ise on öelnud “tundma õppida ühe väikese samojeedi rahva – sölkuppide – keelt ja rahvaluulet”. Ta tuli sealt tagasi koos oma esimese abikaasa Jekaterinaga (Katiga). [ ↵ ]

2 Grabbi artikkel „Aomaastiku põlvkond” kolmanda noorte autorite kasseti kohta ilmus ajakirjas Mana 1965, nr 1–2. [ ↵ ]

3 Füüsik Harry Õiglane kirjutas kaks mõjukat populaarset raamatut, millest sellal mind tõsiselt mõjutas tema “Vestlus relatiivsusteooriast”, Tallinn: Valgus, 1965. (JK) [ ↵ ]

4 Samuil Migdal, fotograaf. [ ↵ ]

5 S.t Andres Ehini emale (Alice Ehin). [ ↵ ]

6 Arno Vihalemm, Lule-kunsti cordiuse sollm ehk Vis haljast moeka uhhe ja samma moega kojja sehs: Üks tõssine jut nalja visi peäl ärra kirjutatut. – Mana 1964, nr 1. [ ↵ ]

7 „Antillide luulet” (koostanud Eerik Teder, tõlkinud Jaan Kaplinski jt) ilmus 1966. aastal. [ ↵ ]

8 „Järvemaastikud“ ilmus Tallinnas 1968. [ ↵ ]

9 Grabbi müstifitseerib: Kaarel Saar oli tema enda pseudonüüm. Tema kolm luuletust (“Põhjaeestilik”, “Sinule”, “Tee värsse”) on ilmunud 1965. aastal Manas (nr 1–2, lk 40–43). [ ↵ ]

10 Jaan Kaplinski, “Semiootika suvekoolist Käärikul”. – Keel ja Kirjandus 1964, nr 12. [ ↵ ]