Читать книгу Pangasaladus - Teksti Autor Eero Epner. Koomiksi Autor Joonas Sildre - Страница 15

16

istuks ta vaikivalt ja kuulaks teist inimest rahulikult, sekkudes siin-seal faktide, analüüsi või arvudega. Lõhmus seevastu vehiks kätega, tema roosa triiksärgi ülemine nööp oleks lahti, ta pillaks aforisme ja kujundeid nii poliitika kui ka majanduse kohta ning räägiks võib-olla tavalisest veidi valjema häälega, sest nurgast kostab elektroonilise underground’i kummaline kriipiv heli.

Kui Viisemann ütleb enda kohta häbenemata, et ta on konservatiiv, siis Lõhmus lausub ühes intervjuus rahulikult, et maanteedel võiks kaotada kiirus-piirangud ja enamiku liiklusmärkidest maha võtta, sest reeglid ainult ahistavad. Ent need erinevused on suuresti näilised, seisnedes pigem pakendite värvis kui tegelikus sisus. „Ma vihkan, kui keegi annab litsentse, määrab tööeeskirju või teeb ravijuhendeid,“ ütleb Viisemann. Jah, Viisemann, mitte Lõhmus. „Mulle tundub, et las inimesed kukuvad läbi, las katsetavad, sest selline süsteem on palju tugevam kui see, et regulaator arvab, et ta on jumal, ja kirjutab ette, kuidas sa käituma pead. Ettekirjutatu kukub suurema tõenäosusega läbi.“ Lõhmuse sõnad ei erine sellest palju. „Ma mängisin noorena reeglite järgi, mis mulle ette olid an-tud,“ mäletab ta. „Kuid siis sain aru, et kui järgid kellegi teise reegleid, oled poole juba kaotanud.“ Tähendab: sa pead ise reeglid valima ja oma mängu tegema.

Nad võivad ju vaadata maailma natuke eri perspektiivist, kuid nii Viisemannile kui ka Lõhmusele tundub, et progress ei seisne mitte selles, kui olemasolev muutub järjest paremaks, vaid kui olemasolev hääbub ja tekib midagi täiesti uut. „Uus aga tekib seepärast, et keegi kõrvalt näeb midagi, mida teised ei näe,“ ütleb Lõhmus, ja mulle meenub taas see, mida tema endised kolleegid tema enese kohta olid öelnud. „Algus võib muidugi väga kohmakas olla, aga ajapikku võib see muutuda millekski oluliseks.“

See aga tähendab, et tuleb mõelda a) kiiresti, b) kaugele ja c) suurelt. Just see neid kahte ühendabki, märgib üks fondijuht. Ja midagi veel − isikuomadused. „Nad teavad, et nad on tegelikult väga erinevad inimesed väga erinevate vaade-tega, aga nad aktsepteerivad seda,“ ütleb teine. „Viisemannilt tuleb tasakaalukus ja põhimõttekindlus,“ lisab kolmas. Viisemann tahab investeerida pikalt, kaitsta kapitali, „Viisemanni iseloomustab see, et ta on maailma asjade suhtes peaaegu sama murelik kui tema ema,“ ütleb üks ta sõpru. Kuid Lõhmus eelistab analüüsile tegutsemist. Ta pole kunagi sallinud koosolekuid ja nämmutamist, tema trump on visioon, Viisemannil aga kaine meel. Nii ongi nende kahe vahel mingi side, mingi teineteise täiendamine, mingisugune sarnase tonaalsusega kirg sarnaste asjade vastu. Ja see sai alguse 1990ndate alguses Eesti Pangas.