Читать книгу Pangasaladus - Teksti Autor Eero Epner. Koomiksi Autor Joonas Sildre - Страница 8

9

kui panganduses. Pangad ei kaotanud kiiresti mitte ainult oma rolli investeerin-gute vahendajatena ja ei pidanud nõutult jälgima üksnes oma laenukapitali kok-kukuivamist, vaid aasta lõpukuudel vähenes kogu investeerimisaktiivsus − nagu Eesti Pank oma aastaülevaates hiljem lakooniliselt märkis − järsult. Keskpanga arvukatest tabelitest võib leida tolle 1998. aasta kohta kõige muu hulgas märke, et kui teised majandusvaldkonnad suutsid hoida nina pealetungivas veemassiivis siiski pinnal, siis finantsvahendus tõmbas paar suurt suutäit vett kurku. Vald-konna senine peadpööritav kasv pöördus ootamatult säärasesse miinusesse, mil-lega oli võrreldav veel ainult üks sektor − see, kus merest kilusid püüti.

Kõigest hoolimata hakkas juba 1998. aasta sügisel rühm inimesi Tallinna eri kohtades kogunema ja arutama võimalusi, kuidas oleks võimalik minna Eesti rahandusturule. See on seda kummastavam, et üks neist inimestest oli Rain Lõhmus − mees, kes selsamal hilissuvel oli ühel õhtul astunud Hansapanga tra-ding floor’ile ja öelnud, et viimase kaheteistkümne tunni jooksul oli Hansapank võtnud sisse suurema kahjumi kui kunagi varem. Vene rubla oli olnud vabalan-guses ja koos sellega ka mitu Hansapanga investeeringut. Kohalviibinute sõnul ei olnud Lõhmus tookord eriliselt närvis. Pärast uudise teatamist oli ta kutsunud kõiki sealsamas Liivalaia tänaval asunud baari, et juua paar kokteili, teha mõni shot ja tantsida kogu see asi endast välja. Sest teha ei olnud midagi.

Eesti finantsturud rappusid maanteel, mis alles mõni aeg tagasi oli tun-dunud lõputult kaugustesse sirutuva peegelsileda ja ohutu lindina, kuid mis nüüd oli täis pikitud suuremaid ja väiksemaid teravate servadega auke. Need olid sinna jätnud meist tuhandete kilomeetrite kaugusel elavad pankurid ja poliitikud, in-vesteerijad ja treiderid, vihased kaevurid ja pettunud pensionärid. Sügiseses õhus oli igal õhtul kustuvate kastanite asemel tunda kõrbelõhna ja nii mõnigi nõrgema närvikavaga inimene kõneles hämarduvas linnas ärevalt lähenevast katastroofist.

Kuid Lõhmuse, Haaveli & Viisemanni asutamine 1999. aasta talvel oli ootamatu veel ühes mõttes. Mitu uue investeerimisühingu rajamise taga olnud inimest ei olnud mitte noored uljaspead, vaid siinse pangandusturu legen-did, kel oli juba teatud kogemus ja kes olid headel töökohtadel. Nad töötasid Hansapangas, mille tähtsust Eesti 1990ndate panganduses võiks võrrelda Fordi omaga autotööstuses: nad ei olnud mitte osa sektorist, vaid nemad olidki sek-tor. Küsimus ei olnud ainult selles, et Hansapank oli kõige suurem, edukam ja mahukam kommertspank, vaid ta oli ka kõige mõjukam. Tema areng oli olnud turbulentne, kuid see polnud mitte ainult peadpööritav kasv, mis oli muutnud