Читать книгу Astronoomialoengud - Tõnu Viik - Страница 12

14

küsimuse. Miks mitte kogu aine ei transformeerunud heeliumiks? Sellisel juhul oleks kogu hilisemate tähtede kütus olnud ammu kulutatud (sest termotuumareaktsioo-nid muudavad tähe tuumas vesiniku heeliumiks). Taevas oleks olnud pime ja elu poleks olnud võimalik. Põhjus, et enamik vesinikku (prootonid) jäi alles, seisneb selles, et neutron on prootonist 0,14% massiivsem. Seega neutroni tegemiseks läheb vaja rohkem energiat ja neid ongi vähem. Kui kõik neutronid olid heeliumisse ära kulutatud, siis heeliumi tegemine lõppes. Jälle peame nentima, et elu on rippunud juuksekarva otsas, st selle imepisikese massi-vahe peal.

Oma varajases faasis oli Universum väga lihtne – ta oli termodünaamilises tasakaalus. See tähendab, et igal pool oli kõik samasugune. Kogu Universumit oleks saanud kir-jeldada mõne arvuga. Oleks võinud arvata, et paisuv Uni-versum oleks lihtsalt jahtunud ja hõrenenud. Ja mitte midagi huvitavat polekski juhtunud.

Kuid läks teisiti. Universum tekitas struktuurid. Need olid regioonid, kus ainet oli rohkem kui mujal. Nende tihe-damates kohtades haaras gravitatsioon võimu ja aeglustas seal lokaalselt paisumist ning mõnes kohas muutus paisu-mine hoopis kokkutõmbumiseks. Tekkisid gigantsed vesi-niku (ja heeliumi) pilved, mis lagunesid paljudeks väikse-mateks, kuid ikkagi kokkutõmbuvateks pilvedeks. Nendest said tänapäevased galaktikad. Kokkutõmbumise käigus hakkasid nad pöörlema ja see pöörlemine päästis nad täie-likust kollapsist. Kuid individuaalsed pilvekesed, siiski sisaldades ainet tuhandetes Päikese massides, jätkasid