Читать книгу Astronoomialoengud - Tõnu Viik - Страница 9

11

Mõõdetud punanihked ja vastav kaugenemiskiirus koos galaktikate kauguste määramisega annab meile pai-sumisajaks 13,772 miljardit aastat (ehk giga-aastat, Gy) või-maliku veaga 59 miljonit aastat. See aeg võib paista pikana, kuid arvamus muutub, kui võtta kätte väga vana kivitükk Gröönimaal ja mõelda, et selle vanus on peaaegu kolman-dik Universumi vanusest!

Paisuv Universum mõjutab mitmel viisil meie mõtlemist. Näiteks fakt, et kõik galaktikad kaugenevad meist, paneb arvama, et Suur Pauk toimus siinsamas. See arvamus on vale, sest paisub tegelikult ruum, vedades kõik endaga kaasa, nagu rosinaid pärmitaignas. Seega siis ka galaktikaid. Univer-sumis pole olemas ühtki eelistatud ega absoluutset punkti. Maa pole Universumi tsentris, sest sellist tsentrit polegi ole-mas. Meie mõtlemine on õigustamatult egotsentriline.

Kuigi Suur Pauk seletas Universumi tekke kenasti ära, jäid mitmed küsimused siiski vastamata. Kuidas ikka Uni-versumi suuremastaabiline struktuur tekkis? Miks Univer-sum paistab meile igas suunas ühesugune? Miks kosmiline taustkiirgus on enam-vähem ühtlaselt jaotunud ja miks Universum on tasane? Miks pole kunagi ühtki magnetilist monopoli avastatud? Ja palju muud. Nendele küsimustele vastamiseks mõtles Cornelli ülikooli füüsik Alan Guth välja inflatsiooniteooria, mille mõte on selles, et Universum pai-sus eksponentsiaalselt kiiresti ajavahemikul 10-35 sekundit kuni 10-32 sekundit pärast Suurt Pauku. Praegu vaadelda-vale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes Kreeka pähkli läbimõõduni. Selline