Читать книгу Lenda minuga - Triin Tammert - Страница 8

04

Samamoodi, nagu see unenägude küsimus, pani saabunud majanduskriis mind vahel mõtlema, mis oli põhjus ja mis tagajärg, mis enne ja mis pärast. Kui palju oli siin harilikku majandustsüklite loogikat (et tõusule järgneb langus ja langusele uus tõus – üsna elementaarne?) ning kui palju kollektiivset alateadvust, emotsioone, paanikat ja nende tagajärgi?

Kas paanika oli tagajärg, kui inimesed nägid, et asjad hakkavad kiiva kiskuma, või hoopis põhjus, miks asjad kiiva kiskusid – keegi sattus kuskil paanikasse ja mida rohkem see levis, seda hullemaks läksid seisud ka rahaturgudel? Või mõlemat?

Igatahes tabas majanduskriis valusalt ka lennundust. Enamik Nordic Airi töötajaid ei olnud teadlikud nendest üksteisele järgnevatest kriisinõupidamistest, mis neljanda korruse koosolekuteruumis aset leidsid. Tom, Devon ning uus finants- ja kommertsala asepresident Mia viskasid küll enne nõupidamisi mõnda hilinevat osapoolt oodates ikka vahel nalja, aga ka naerdes jäid nende kulmude vahele alles mõned väikesed murekortsud.

Alumiste korruste töötajad said olukorra tõsidusest aimu ühel päeval, kui kogu kontoripersonal kutsuti kokku teise korruse saali. Tom, Devon ja Mia selgitasid väga rahulikult olukorda, millesse lennufirma on muutunud majandusolude tõttu sattunud, ning lõpetasid oma ettekande ettepanekuga palgakärpeks. Nad rõhutasid, et see on vabatahtlik, igaühega sõlmitakse eraldi töölepingu lisa ning ehkki palk teatud hulga protsentide võrra väheneb, saavad kõik vastu mõned lisapuhkusepäevad.

Mulle meeldis see, kuidas Tom, Devon ja Mia seda esitasid – väga rahulikult ja mõistlikult. Selgitasid tausta ja põhjendasid.

Kolleegidest ei paistnud keegi rõõmus, aga kui pärast juhatuse esinemist küsimusi esitati, oli aru saada, et enamik mõistis. Ajalehed olid nagunii täis majanduskriisipaanikat, üksteisele järgnevaid uudiseid eelarve- ja palgakärbetest ning sellest, et olukord oli halb.

Jälgisin, mida ma ise tundsin. Ma ka ei rõõmustanud, aga kui mul oli valida, kas mõni protsent väiksem palk ja püsima jääv töökoht või samaks jääv palk koos riskiga, et rahvuslik lennufirma ei ela kriisi üle, siis… valik polnud raske. Seda enam, et lisapuhkusepäevad tegid rõõmu ja olin kuulnud sõpradelt-tuttavatelt teistest firmadest juba ka palgakärbetest, kus palka küll kärbiti, aga midagi vastu ei pakutud. Ja seda ettevõtetes, mis olid tegelikult kasumis – Nordic Air oli aga, nagu enamik Euroopa väiksemaid regionaalseid lennufirmasid, juba aastaid sügavas kahjumis.