Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 161

02.04

Оглавление

Suutsin Aljonka juurde tungida. Neil aidatakse ära sõita. Nendega koos kavatseb Tšetšeeniast põgeneda ka onu Saša.

Istusime Aljonkaga põrandal – nii, et meid aknast näha poleks. Vaatasime vana filmi, mis on tehtud Dumas’ romaani „Kolm musketäri” järgi. Seal on laul:

Kulunud sadul kägiseb taas,

tunda jälle annab vana haav.

Mis pagan, isand, teid küll teele veab,

kas rahu endal’ lubada ei saa?

Meie ei saa seda tõesti endale lubada. Rahu. Meie emaga jääme siia. Ruslan ei saa Venemaal elada. Seal vihatakse tšetšeene. Kiputakse samuti kaklema, narritakse. Nii nagu siin vihatakse venelasi.

Kõik on sõja pärast. Kui ei olnud sõda, oli rahu.

Polja

Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004

Подняться наверх