Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 162

Eile saabusid sõbrad: Saška, tema vanem vend Erik ja tädi Alja. Ootasin neid ammugi. Ei uskunud, et nad tagasi tulevad. Kui nad sõitsid detsembris Krasnodari kraisse, sugulaste juurde, palusin neid mõtteis iga päev: „Kallid, armsad naabrid, tulge tagasi! Ärge jätke mind maha! Ma armastan teid kõiki väga (eriti Erikut ja Saškat). Miks te juba tagasi ei tule? Tulge, ma igatsen nii väga!”

Isegi luuletus sündis iseenesest, niipea kui ma Erikule mõtlesin.

Räägib kohtumisest mulle

akna taga jäine tuul,

et ma näen sind varsti jälle

imelisel suvekuul.