Читать книгу Farmakognoosia - Ain Raal - Страница 18

Mitmed taimsed kiud leiavad kasutamist meditsiinis ja farmaatsias, eriti haava­vahendite, kunstkiudude ja verejooksu sulgevate haavasidemete valmistamisel. Nende põhiliseks koostisaineks on tselluloos.

1.2.1. TSELLULOOS

Cellulose (ingl). целлюлоза (vn)

Tselluloos on looduses levinuim orgaaniline aine, mis moodustab taimerakkude kesta. Näiteks puuvillas on seda u 90%, okaspuidus ligi 50%. Tselluloos kujutab endast tuhandetest β-D-glükoosi molekulidest 1,4-β-glükosiidsete sidemetega moodustunud polüsahhariidi, milles glükoosijääkide arv võib olla vahemikus 3000 – 10 000 ja rohkem. Molekulmass on umbes 1–2 miljonit.

Tselluloos

Tootmine. Tööstuslikult toodetakse tselluloosi peamiselt paberitööstuse vaja­duseks okaspuude puidust. Kiud on umbes poole tugevamad kui lambavilla kiud, märgunult veelgi tugevamad. Tavaliselt on vatikiud valged, vahel ka kollaka või pruunika värvitooniga. Tootmisjääkides olevaid sahhariide tarvitatakse söödapärmi või piirituse saamiseks.

Omadused. Tselluloos ei lahustu orgaanilistes lahustites, leeliste lahustes ega lahjendatud mineraalhapetes, lahustub ainult kontsentreeritud sool-, fosfor- ja väävelhappes ning Schweitzeri reaktiivis ([Cu(NH)3)4](OH)2). Mineraalhapete mõjul hüdrolüüsub tselluloos järk-järgult tsellodekstriiniks, tsellobioosiks ja D-glükoosiks. Inimese ja loomade seedemahlad tselluloosi ei hüdrolüüsi, mistõttu sellel puudub toiteväärtus.

Tselluloosi läbipõimunud molekuliahelad moodustavad vesiniksidemete abil mehaaniliselt tugeva kiu. Vesiniksidemed takistavad niitjate ahelate libisemist üksteise suhtes ning suurendavad sellega tselluloosikiu tugevust. Kiude moodustavad mitsellid on umbes 75 nm pikad, läbimõõt 6 nm. Mitsellid moodustavad mikrofibrille läbimõõduga 20–30 nm ning neist omakorda koosnevad makrofibrillid läbimõõduga 0,4–0,5 µm.

Lisaks tselluloosile sisaldab puit hemitselluloose, ligniini jm.

Hemitselluloosid koosnevad pentosaanidest (ksülaanist) ja heksosaanidest (mannaan, galaktaan) ning viimastele vastavatest uroonhapetest. Väga hemitselluloosirikkad on näiteks õled (kuni 40%). Erinevalt tselluloosist lahustuvad hemitselluloosid leelistes ning mineraalhapete toimel hüdrolüüsuvad kergesti.

Ligniini on puidus kuni 35%, see on fenoolse struktuuriga komponentidest koosnev biopolümeer, mis seob tselluloosist koosnevad puidukiud mehaaniliselt tugevaks puiduks. Mikroorganismidele on ligniin puidu koostisosadest kõige vastupidavam.

1.2.2. KIUDAINETE ALLIKAS

Gossypium

Puuvill (vatt)

Cotton, Raw cotton (ingl). Bата (vn)

Gossypium herbaceum L. – rohtne puuvillapõõsas

Kassinaeriliste (Malvaceae) sugukond

Rohtne puuvillapõõsas

Puuvilla ehk vati allikana tuntud puuvilla­põõsa perekonnas on kuni 70 liiki, need kasvavad kõigi maailmajagude troopiliste ja lähistroopiliste alade kuivadel rohumaadel ja kõrbetes. Kasvatatakse nelja liiki puuvilla­põõsast, nüüdisajal peamiselt rohtse puuvillapõõsana tuntud vorme ja sorte; paljud neist on hübriidid. Looduslikes oludes kasvavad puuvillapõõsad kuni 7 m kõrguseks. Mõõdukama kliimaga aladel kasvatatakse neid 1–1,5 m kõrguste üheaastaste põõsastena. Nende viljaks on 3–5 pesaga pikergune kupar.

Levik. Puuvillapõõsa päritolumaadeks peetakse Lõuna-Mehhikot ja Guatemalat.

Tootmine. Vatti saadakse seemnetel arenevatest kiududest, mis kujutavad endast seemnete lendkarvu. Täissuuruse saavutab kupar siis, kui viljastumisest on möödunud 25–30 päeva, järgmise 30 päeva vältel valmivad seemned ja kiud. Enamikul puu­villapõõsa vormidest avaneb valminud kupar ise, nähtavale ilmub vatitups. Kupra igas pesas on 6–9 seemet, mille küljes paiknevad kiud tagavad seemne levimise tuulega. Kiu pikkus on tavaliselt kuni 3,5 cm, läbimõõt enamasti 17–20 µm. Keskmiselt saab 100 kg kuparde sisust 37 kg puuvilla.

Omadused. Vatt on valge, kiuline, kergekaaluline, lõhna ja maitseta materjal, mis imab kergesti vett ja teisi vedelikke.

Keemiline koostis. Vatt kui kaubaartikkel koosneb rohkem kui 95% ulatuses tselluloosist, lisanditena esinevad valgud ja pisut limaaineid. Tselluloosi monomeeriks on β-D-glükoos 3000 – 10 000 jäägina. Tänu ahelatevahelisele ja ka ahelasisesele vesiniksidemete võrgustikule tekivad vees lahustumatud, peaaegu mittevenivad mikro­fib­rillid.

Seemnetes on umbes 40% rasvõli ning gossipooli (dimeerse ehitusega polüfenool) ja selle derivaate. Toksilise toimega gossipool kaitseb taime haiguste ja kahjurite eest Tänapäeval on aretatud puuvillapõõsa sorte, mille seemnetes on gossipooli sisaldust vähendatud; see võimaldab kasutada seemneid loomasöödana ning isegi inimestel toiduna.

Gossipool

Kasutamine. Sõltuvalt puhtusastmest valmistatakse hügroskoopilist silmavatti, hügroskoopilist kirurgilist vatti või kompressivatti. Vatti kasutatakse klassikalise kirurgilise ja sidumismaterjalina. Vati hügroskoopsus on tingitud nii kiu enda kapillaarsusest kui ka mikrofibrillide ehitusest. Vahel immutatakse vatti mitmesuguste antiseptiliste ainetega.

1.2.3. TEISED KIUDAINEALLIKAD

Lisaks looduslikele kiudainetele (džuut, lina, kanep, kenaff jt) kasutatakse ka regenereeritud ja keemiliselt modifitseeritud jt kiudaineid. Farmakognoosia seisukohalt on nende tähtsus tagasihoidlik, mistõttu seda tüüpi ained siin põhjalikumat käsitlemist ei leia.