Читать книгу Farmakognoosia - Ain Raal - Страница 9

Ravimtaime keemiline koostis varieerub olenevalt kogutavast taimeosast, taime kasvu- ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides. Seetõttu lähtutakse droogide kogumisel kahest põhiprintsiibist.

Droogina kasutatakse üldjuhul taime neid osi, mille bioloogiliselt ja farmakoloogiliselt aktiivsete ainete kontsentratsioon on võimalikult suur.

Tarvitatav taimeosa tuleb koguda ajal, mil ainete sisaldus temas on võimalikult suur. Sellel põhimõttel on kaks aspekti.

1. Bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus sõltub taime arengufaasist. Erinevate taimeosade kogumise üldreeglid on toodud tabelis 1.

Ravimtaimede maa-aluseid osi kogutakse sügisel, kui taim on talvitumiseks talletanud suure hulga elutegevuse jätkamiseks vajalikke aineid. Selleks ajaks valminud ja varisenud seemned kindlustavad taimele järelkasvu. Maa-aluseid osi võib koguda ka kevadel enne taimede lehistumist. Hiljem on bioaktiivseid aineid taimede juurestikus suhteliselt vähe.

Ravimtaimede kultiveerimise praktika TÜ farmaatsia instituudi endises katsebaasis (2006)

Tabel 1. Taimeosade kogumise ajad, lähtudes vegetatsiooniperioodist ja taime arengufaasist

Taimeosa	Kogumise aeg
Juur, juurikas, mugul, sibul	Eelistatult sügisel pärast kasvuperioodi lõppemist või kevadel
Leht	Enne õitsemist, kuid täielikult väljaarenenult
Õis, õisik	Pisut enne taime õitsemist või õitsemise alguses, harvem täisõitsevatelt, kuid mitte äraõitsenud taimelt
Ürt, võsu	Soovitatavalt õitsemise alguses, vahel täisõitsemise ajal või kogu suve vältel
Pung	Varakevadel paisunult, kuid mitte puhkenult, või talvel
Koor	Varakevadel mahlade intensiivse liikumise ajal
Vili, seeme, mari	Peaaegu valminult

Taimede maapealseid osi kogutakse ainult kuiva ilmaga ja pärast hommikuse kaste kuivamist. Lehti, õisi, õisikuid ja ürti kogutakse kas enne õitsemist, selle alguses või täisõitsengus taimedelt. Seejuures kujutab ürt endast taime teatud pikkusega ladvaosa või kogu maapealset osa. Sageli kogutakse ürdina vaid ladvaosa sel põhjusel, et taimel on alumises osas jämedad ja/või puitunud varred, mis on tavaliselt toimeainevaesed ning kahandavad sellega droogi kvaliteeti ja rikuvad selle välimust.

Pungi varutakse varakevadel paisunult, kuid mitte puhkenult (rohelise osata).

Koort lõigatakse varakevadel mahlade intensiivse liikumise ajal, kui koor tuleb hästi lahti. Üldjuhul sisaldab noorte okste koor toimeaineid rohkem kui vanade okste või tüvede koor.

Juured vajavad enne kuivatamist eritöötlust (võilill)

2. Bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldus sõltub kogumise kellaajast.

Maapealseid osi kogutakse pärast hommikuse kaste kuivamist, kuid mitte kõige palavamal keskpäeval. Soovitatav on seda teha (eriti eeterlikku õli sisaldavate taimede puhul) hommikupoolikul kell 9–11 ning kuiva ilmaga.

Maa-aluseid osi on soovitatav sõltumata ilmast koguda hommikul või õhtul.

Droog kogutakse riidele, korvi, riidest kotti vms, kus oleks tagatud taimeosade hea kokkupuude õhuga. Selleks ei sobi kilekotid, sest droogi kuumenedes kiirenevad toimeainete ensümaatilised lagunemis­protsessid; pealegi kon­denseerub aurustuv niiskus droogile ning võib põhjustada materjali tumenemise.

Esmane töötlus. Kogu­misele järgneva esmase töötluse käigus kõrvaldatakse droogi hulgast võõr­lisandid (orgaanilised ja mineraalsed) ning defektsed (ebaloomuliku vär­vu­sega, putukate poolt kahjustatud) taimeosad. Juured ja juurikad raputatakse mullast puhtaks ja pestakse veega. Soovitatav on maa-alused osad üle valada kuuma veega, mis pärsib juurepungade arengut ning takistab toimeainete lagunemist kuivatamisel. Kuivamise soodustamiseks juured, juurikad ja mugulad eelnevalt tükeldatakse.