Читать книгу Jevgeni Onegin - Aleksandr Puŝkin - Страница 17

Kuis oskas näida igal juhul

ta ülbelt üllatav ja uus,

kuis oli mõnel õrnal puhul

tal varuks valmis ahastus,

hell meelitus või lõbus ohe,

kui tormiliselt ründas kohe

ta lapselikult tõsiseid,

veel rikkumata südameid!

Kuis mõistis ta neid varitseda,

liig ranget süütust sõidelda,

poolvargsi kätte võidelda

siis rendez-vous ja pärast seda

ka õppetunde õhinal

veel anda nelja silma all!