Читать книгу Jevgeni Onegin - Aleksandr Puŝkin - Страница 20

Ta voodis vaevalt silmad avas,

kui kirjakesi tuuakse.

Vist kutsed? Mis on täna kavas?

Üks maja palub ballile,

siin lastepeole kutsub teine

ja kolmandas on õhtueine.

Mis teeb ta? Kuhu läheb ta?

Küll hakkama saab kõigega.

Nüüd esialgu aga köidab

mu võrukaela vaid bulvaar.

Peas laiaäärne bolivar,

seal ennelõuna-ehtes sõidab

ta ringi, kuni virk bregee

lööb kõlisedes lõunale.