Читать книгу Jevgeni Onegin - Aleksandr Puŝkin - Страница 21

Ju pimeneb. Ta istub saani.

„Eest ära!“ hüüab kare hääl.

Nüüd siis Talon’i restorani,

Kaverin juba ootab sääl!

Õhk hõbetab ja traav on kärmas,

ta piibrinahast krae on härmas.

Uks avaneb – ja silmapilk

kork lendab lakke pudelilt!

Ennäe: roast-beef’ilt veri tilgub

ja trühvlid, trühvlid – moodne toon,

Pariisi kokakunsti kroon,

juust Limburgist, mis kihab-vilgub,

Strassbourg’i kuulus pirukas

ja helekuldne ananass.