Читать книгу Insener Garini hüperboloid - Aleksei Tolstoi - Страница 16

Nagu kõik suurekaliibrilised ärimehed võttis keemiakuningas Rolling äriasjus vastu selleks spetsiaalselt üüritud ruumis, office’is, kus tema sekretär filtreeris jutulesoovijaid, tehes kindlaks nende tähtsuse astme, luges nende mõtteid ja vastas ülima viisakusega kõikidele küsimustele. Stenografist muutis inimsõnade kristallideks. Rollingi ideed, mis (kui võtta nende aritmeetiline keskmine aasta jooksul ja korrutada rahalise ekvivalendiga) maksid umbkaudu: viiskümmend tuhat dollarit anorgaanilise keemia kuninga iga sekundipikkune ideelõik. Nelja masinakirjutaja mandlikujulised küüned lendlesid lakkamatult nelja «Underwood’i» klahvidel. Alati kerkis jooksupoiss otsemaid pärast väljakutset Rollingi silme ette nagu tema tahte tihenenud mateeria.

Rollingi office Malesherbes’i bulvaril oli sünge ja soliidne ruum. Tumeda damastiga tapetseeritud seinad, tumedad bobrikud põrandal, tume nahkmööbel. Klaasiga kaetud tumedatel laudadel lebasid reklaamide kogud, juhtnahka köidetud käsiraamatud, keemiatehaste prospektid. Mõned lahinguväljadelt toodud roostes gaasimürsud ja pommipilduja kaunistasid kaminat.

Kõrgete, tumedast pähklipuust uste taga kabinetis, diagrammide, kartogrammide ja fotode keskel istus keemiakuningas Rolling. Filtrist läbipääsenud jutulesoovijad astusid bobrikvaipa mööda käratult vastuvõtutuppa, istusid nahktoolidele ja vaatasid ärevusega pähklipuust ust. Seal, ukse taga, oli kuninga kabinetis juba isegi õhk uskumatult hinnaline, sest sellest tungisid läbi mõtted, mis maksid viiskümmend tuhat dollarit sekundis.

Missugune inimlik süda oleks küll jäänud rahulikuks, kui vastuvõtutoa pühalikus vaikuses hakkab äkki liikuma pähklipuust ukse massiivne, kera hoidva käpa kujuline pronksist link ja ilmub nähtavale tumehallis kuues, kogu maailmale tuntud põskhabemega, talumatult ebasõbralik väike mees, peaaegu üliinimene, kelle kollakalt haiglane nägu meenutab kogu maailmale tuntud toodete marki: nelja musta triibuga kollast ringi. Ust paotades puuris kuningas oma pilgu külastajasse ja ütles tugeva ameerika aktsendiga: «Palun.»