Читать книгу Kõik, mida ma õppisin meduuside kohta - Ali Benjamin - Страница 18

Võiksin sulle meduusidest palju rääkida. Esiteks tahaks öelda seda: nad on vanemad kui dinosaurused, vanemad kui putukad, vanemad kui puud või lilled või sõnajalad või seened või seemned. Nad on vähemalt 600 miljonit aastat vanad, tõenäoliselt vanemad kui ükski elusolend, keda oled oma silmaga näinud või oma meeltega ette kujutanud.

Sellest ajast peale, kui meduusid lavale ilmusid, on toimunud viis massilist väljasuremist. Neist ühe, suure hävingu tõttu hukkus maakeral kümnest liigist üheksa. Kujuta ette! Justkui läheks loomaaeda ja avastaks, et peaaegu kõik loomad on haihtunud. Võib-olla on tühjad kõik puurid peale käputäie lindude, paari väikese närilise, üksikute karpide ja tigude. Kõik ülejäänud on lihtsalt läinud, vuh, puurid igaveseks elutud.

Aga asi on selles: kogu see kärvamine, kõik need väljasuremised… ei teinud meduusidele mingit häda.

Kui saaksid ehitada silla siit, kus me praegu oleme – paabulindude ja kaelkirjakute, monarhliblikate ja üksteist raamidesse suruvate inimeste ajastust –, tagasi sinna, mida enamik meist peab elu enda alguseks, oleks selleks sillaks meduusid.

Meduusid eraldavad selle maailma, mis oli, sellest, mis on.

Üks arvutus: kui kogu aeg, mis on möödunud meduuside tekkest, suruda üheksainsaks kaheksa­kümneaastaseks elueaks, kolmeks miljardiks südame­löögiks, tuleks inimesed lavale alles selle isiku viimase kümne elupäeva jooksul – umbes viimase miljoni südamelöögi ajaks. Meduusid oleks kogenud kõike muud: sündi, imikuiga, lapsepõlve. Meie, inimesed, ilmuks alles selleks, et näha pealt neid viimaseid, õhku ahmivaid hingetõmbeid.

Ja kui see on tõsi, mida nad ütlevad, kui on tõsi, et just praegu on käimas kuues massiline väljasuremine, kui maailm sureb meie ümber sedaviisi, mida ma ei suuda ettegi kujutada, siis vahest on see ka meie ja kõigi meie teadaolevate asjade lõpp.

Ja see on väga hirmuäratav mõte, mida mõlgutada.

Aga peamine, mida teada, on see: kogu selle aja, juba enne kõiki neid väljasuremisi, alates elu algetest kuni nüüdse minutini, on meduusid olnud olemas, pulseerinud üle ookeanide ja tagasi.

Meduusid on ellujääjad. Nad on elanud üle kõik, mis on eales juhtunud teistega.