Читать книгу Must viiking - Bergsveinn Birgisson - Страница 14

Nende kaksikvendade lugu, Geirmundr ja Hámundr Mustnaha lugu on algusest peale muinasjutuline, aga see ei ole tühipaljas muinasjutt.⁶ See on „Asustamisraamatus” (Landnámabók) üles tähendatud erakordne lugu ja ma annan selle algusest lõpuni sõnasõnalt edasi. Nii põhjalikku lapsepõlvelugu ei ole ühegi teise Islandi asustaja kohta säilinud, ja selle loo tuuma on põhjust uskuda.

Kuningas Hjörr rüüstas Bjarmalandi. Seal sai ta saagiks Bjarmalandi kuninga tütre Ljúfvina. Too jäi Rogalandi, kui Hjörr sõjaretkele läks. Naine sünnitas kaks poega: ühe nimi oli Geirmundr ja teise nimi Hámundr. Nad olid täiesti mustad. Siis sünnitas naise träälitar poja; poisi nimi oli Leifr, ta oli trääl Loðhattri poeg. Leifr oli valge. Sellepärast tegi kuninganna träälitariga vahetuskaupa: andis oma poisid talle ja võttis Leifri endale. Aga kui kuningas koju tuli, naeris ta põlastavalt Leifri üle ja ütles, et too on äbarik. Järgmisel korral, kui kuningas viikingiretkele läks, kutsus kuninganna külla skald Bragi ja palus tal poisse vaadata. Nad olid siis kolmeaastased. Ta laskis poisid tuppa Bragi juurde ja peitis ennast seina äärde pingile. Bragi lausus siis nii:

Kahele siin ma

kindel võin olla,

Hámundr ja Geirmundr,

Hjörri lapsed,

ent Leifr kolmas

Loðhattri poeg.

Kasvatad, naine,

kehvemat kõigist.

Ta toksas kepiga vastu pinki, kus kuninganna peidus oli.

Kui kuningas koju tuli, rääkis naine loo talle ära ja näitas talle poegi. Mees ütles, et sääraseid mustnahku pole ta enne näinud, ja nii hakatigi neid hüüdma, mõlemat venda.⁷

Bragi salm on oluline – tõenäoliselt päästis just see Geirmundri sünniloo unustusse langemast. Vanapõhja kultuuris kasutati lugude ja oluliste sündmuste meelespidamiseks värsse. Nagu Snorri Sturluson kirjutab: „Pärast Islandi asustamist möödus kakssada kaksteist talve, enne kui inimesed hakkasid saagasid kirja panema, ja see oleks olnud liiga pikk aeg saagade meelespidamiseks, kui poleks olnud värsse, nii uusi kui vanu, mis aitasid tõeseid teadmisi alal hoida.”⁸

Sellest lühikesest salmist vendade kohta tuleb ilmsiks nii Geirmundri kuninglik päritolu kui ka see, et ema ta hülgas, ja siis veel nõuanne, mida ema peaks tegema. Bragi salmist on käsikirjades kuus erinevat varianti, kusjuures kõik variandid on sisu poolest ühesugused, aga sõnavaliku poolest erinevad. Variatsioonid on arvatavasti tekkinud lahknevuste tõttu suulises pärimuses, millega salm edasi kandus, kuni see kirja pandi.⁹ Nii mõnigi asjaolu viitab sellele, et salm on vana, järelikult peab ka jutustus olema vana.¹⁰ Lähtudes Bragi Vana salmist, saame luua endale pildi dramaatilistest sündmustest Geirmundri esimestel eluaastatel.

Bragi Vana lõi oma kuulsa „Ragnarri laulu” umbes samal ajal, kui Geirmundr ja Hámundr tegid oma esimesed sammud. Nii mõnigi asjaolu räägib selle poolt, et Bragi teenis skaldina kuningas Hjörri, aga kuna Haraldr Kaunisjuus ei oleks vanade vaenlaste ülistamist sallinud, ei ole selle kuninga ega teiste temataoliste kohta loodud värsid säilinud.