Читать книгу Must viiking - Bergsveinn Birgisson - Страница 8

Niisiis on Geirmundr Mustnaha kohta olemas üksjagu tekstifragmente, õigupoolest tunduvalt rohkem kui näiteks Njáll Þorgeirssoni kohta, kes oma Lõuna-Islandil asuvas talus sisse põles. Vahe on aga selles, et Njáll jäädvustati saagas, „Njálli saagas”. Üks suur kirjamees võttis arvatavasti 13. sajandil endale ülesande koguda kokku seda tegelast puudutavad kirjalikud fragmendid ja lood ning lisada neile geniaalsed detailid, mis teevad Njálli elavaks – Njáll ja tema naabrid on inimesed, keda hulk põlvkondi on ette kujutanud ja kelle üle arutanud. Geirmundr Mustnahk on aga vari, sest keegi ei tahtnud temast saagat kirjutada. Kui keegi kirjutaski, ei ole seda säilinud.

Siiski annab juba nende fragmentide kogumine ja uurimine aimu paeluva elukäigu piirjoontest: Geirmundr Mustnahk Hjörsson alustas oma elu hüljatud lapsena. Ta kasvas träälide seas, aga hiljem selgus, et ta põlvneb suurest Norra kuningasoost. Ta suri Islandi ajaloo suurima ülikuna, „kõige tähtsamana kõigist maa asustajatest”. Oma parimail päevil ratsutas ta Islandil oma talude vahet kaheksakümnemehelise kaaskonnaga – võrdluseks võib öelda, et kuningas Haraldr Kaunisjuus ratsutas rahuajal kuuekümne mehe saatel. Tema omanduses oli hulk trääle, kelle väärtus vastaks tänapäeval tohutule summale. Islandil oli tal Hornstrandiril ja Strandiril mitu talu, ta paigutas oma mehed Breiðafjörðuri-äärsetesse taludesse ja mitmesse paika Läänefjordide piirkonnas. Allikad seostavad teda nelja maaga: Rogalandiga, kus ta sünnib ja kasvab kuningakojas; Bjarmalandiga – arvatavasti mõne Siberi paigaga, kust oli pärit tema ema –; Iirimaaga, kus ta end Dublini lähedal sisse seab; ja viimaks Islandiga, kus ta on üks esimesi asunikke.

Kõik allikad väidavad, et ta oli välimuse poolest „must ja inetu”, nagu annab mõista ka tema hüüdnimi Mustnahk (heljarskinn). Mainitakse veel, et ta oli suurim „merekuningas” ja tal oli suur laevastik; tema töökoht oli Atlandi ookean. Ta põgeneb Rogalandist oma isa kuningakojast, kui Haraldr Kaunisjuus hakkab võimu enda kätte võtma, ja otsustab Haraldriga mitte jõudu katsuda, kuigi teda õhutatakse seda tegema. Ühes saagas nimetatakse teda „kõigist Läänetee viikingitest kuulsaimaks”. Samas selgub, et ta ei saanud rikkaks rüüstamise ja röövimise läbi, millega viikingeid sageli seostatakse. Leidub lugusid selle kohta, et ta oli mõne oma trääli vastu hea, teised tekstifragmendid näitavad, et ta oli halastamatu nende suhtes, kes talle jalgu jäid. Tal olid nõiavõimed, nagu paljude teistegi kaugpõhjalaste kohta öeldakse. Tema nimega seostatakse vähemalt kahte või kolme naist, ja kuigi mainitakse mitut last, on allikad ühel meelel ainult tütar Ýri suhtes, kellele ei pandud skandinaaviapärast nime. Geirmundr oli ülik, kellel oli palju alamaid ja, kui fragmente uskuda, oli ta iiri träälide suurimportöör Islandil.