Читать книгу Must viiking - Bergsveinn Birgisson - Страница 5

Ja Snorri kadus, aga tema lugu mitte.

1992. aasta suvel, umbes kümme aastat pärast seda, kui ma kuulsin Snorrit vestmas lugu iiri träälidest, viibin ma Läänefjordides ühes kõrvalises fjordis, Hornstrandirist pisut lõuna pool ühe kaluripaadi pardal. Tegelesin tol ajal suviti kalapüügiga: rentisin ühelt sugulaselt väikese paadi, mida teravad keeled nimetasid paliks, ja teenisin suvel kalapüügiga raha, et saaksin talvel Reykjavíkis õppida. Ma istun ja vaatan kaarti ja mõtlen, kuhu järgmisel päeval kala püüdma minna, kui silman äkki kaardil vana tuttavat nime, mis hakkab silma kõigi laidude ja skääride seast, rannikust rohkem kui miili kaugusel – Íraboði.

Pildid kerkivad taas silme ette. Villased hõlstid. Valendavad pärani silmad tahmastes nägudes. Mehed, kes pagevad lauajuppidega sõudes hirmsast orjusest. Skääril lõdisevad kehad. Vastu skääri peksvad lained.

Ma arvan, et käesoleva raamatu sünni eest võlgnen ma suurima tänu sellele Snorri pajatatud loole või õigemini tema jutustamisinnule. Eriti kui ma tükk aega hiljem mõistsin, et keskaegsetel õpetlastel, kes panid kirja Islandi esimeste asukate saagad, ei olnud soovi Geirmundrist pajatada. Kust Snorri oma jutud võttis? Kas ma olin saanud osa Hornstrandiri iidse jutuvestmiskultuuri viimastest sütest? Mul keerlesid peas küsimused: Kes oli Geirmundr Mustnahk? Mida ta nii kaugel põhjas träälidega tegi? Miks ei ole temast saagat – ta olevat ju olnud „kõigist maa asustajatest tähtsaim”? Miks kirjeldati teda musta ja inetuna, nagu muidu oli tavaks kirjeldada trääle? Kas võis olla tõsi, et ta oli pärit Bjarmalandist? Kust sai ta endale iiri träälid? Kas ta röövis nad ise või ostis? Mis raha eest? Äkki oli see ainult tühi jutt, et ta oli väga rikas? Islandi ahtral maal, eks ole? Kas sellest ei piisanud saagaks?

On saatuse iroonia, et süüvides Geirmundr Mustnaha loosse ja uurides muu hulgas kohanimesid, sain ma aru, et Iirlaste laiu muistend pärineb tõenäoliselt hilisemast ajast. Leidub palju selliseid muistendeid, mis püüavad vanu kohanimesid seletada. Kohanimi Íraboði võib olla pärit väga vanast ajast ja viitab mingile sündmusele, mille käigus sellel laiul maabusid iirlased – omal soovil või vastu tahtmist, vabadena või mittevabadena.

Inimesed mäletavad kogemusi ja vormivad neid ümber muistenditeks ja lugudeks ega küsi, kas need on tõesed või ebatõesed, vaid kas need on loogilised. Geirmundril oli Islandil oma arvukates taludes arvatavasti mitusada iiri trääli. Paljud neist sattusid tema põhjapoolsetesse Hornstrandiri-valdustesse, kui tema esimeses asupaigas Breiðafjörðuri ääres hakkasid ressursid otsa saama. Träälid olid enamasti pärit soojematelt maadelt ja küllap neil oli sealsetes karmides oludes raske. Sellepärast on mõeldav, et mõni neist proovis põgeneda – enamik vanapõhja tekstides esinevaid träälilugusid räägib peremehe juurest põgenenud träälidest. Kui seda arvesse võtta, võib Iirlaste laiu muistend olla tekkinud ükskõik millisel hilisemal ajajärgul. Võib-olla lõpetasid mõned Geirmundri träälid oma elupäevad Iirlaste laiul. Võib-olla ka mitte.

Minevikus on keegi põiminud Geirmundr Mustnahast kõnelevad vanade tekstide fragmendid kokku ühe kohanimega tema maavalduses, et kõik klapiks. See muistend on katse meenutada salapärast inimest Geirmundr Mustnahka, tuua ta lähemale, pidada meeles tema kummalisi ettevõtmisi Põhja-Jäämere ääres ja rõhutada tema staatust suure ja mõnikord armutu träälipidajana.