Читать книгу Mälu - Endel Tulving - Страница 10

Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu hõlmab mälu selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. See puudutab rohkem tegu kui paljast mõtet, nõuab kestvat harjutamist, seda on võimalik täide saata automaatselt, tähelepanu keskendamata. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine ja rattaga sõitmine sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse (laias mõttes).

Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi.

Teadmised, et Chicago on New Yorgist lääne pool, et elukutselised sportlased teenivad mõnikord suuri rahasid, et poissmehed ei ole abielus, et ilu on vaataja silmades, ja tuhanded teised taolised asjad on näited semantilise mälu sisust. Semantilise mälu olemus avaldub pigem teadmistes kui käitumises. Inimene võib teadmistega ette võtta mitmeid erinevaid asju. Erinevalt protseduurilisest mälust ei eksisteeri semantilises mälus kohustuslikku seost teadmise ja teo vahel. Semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti. Samuti on sellel tõeväärtus: see, mida inimene teab, võib olla õige või vale. Semantilise teadmise ilmutamine võib olla automaatne (Mis värvi on rohi?) või arutlev (Milline kuu on pikem, kas märts või september?), sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest.

Episoodiline mälu on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. See on see, mida William James oma kuulsas “Psühholoogia printsiipides” (Principles of Psychology, 1890) nimetas mäluks, eristamaks seda oskustest (protseduuriline mälu) ja teadmistest (semantiline mälu). Teadmisi sellest, mida tegite eelmisel pühapäeval, või sellest, mida te tegite vahetult enne seda, kui hakkasite seda peatükki lugema, vahendab episoodiline mälu. See mälu liik sarnaneb paljuski semantilise mäluga: tema olemus on pigem teadvustatud mõtetes kui tegevuses, teadmisi omandatakse väga kiiresti ja neil on tõeväärtus. Erinevalt semantilisest mälust eeldab möödunud sündmuste meenutamine tähelepanu kontsentratsiooni. Sündmusi kogetakse isiklikena ja tõestena ning neid tajutakse kui sündmusi, mis on reaalselt minevikus toimunud.

Kuigi protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu omadused on välja selgitatud palju detailsemalt kui siin esitatud lühikesest ülevaatest nähtub, on veel palju lahendamata probleeme. Üheks selliseks on viimasel ajal palju vaieldud probleem kolme mälusüsteemi bioloogilisest erinevusest. Kas nad vastavad erinevatele ja veel vähetuntud ajusüsteemidele või on tegemist vaid mugava viisiga kategoriseerida õppimise ja mälu nähtusi (vt McKoon, Ratcliff & Dell, 1986; Mitchell, 1989; Shimamura & Squire, 1987; Tulving, 1985a)?

Kuigi küsimus ei ole lõplikult lahendatud, eksisteerib selle kohta terve rida olulisi andmeid. Üheks selliseks on amneesiahaigete (e amneesikute) uurimise tulemused. Need on ajukahjustusega inimesed, kelle mälu on häiritud, kuid nende taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks. Oluline fakt amneesikute mäluhäirete kohta on nende valivus: teatud mälestused on suures osas kadunud samal ajal kui teised on jäänud puutumata.

Toronto Ülikooli mäluhäirete uurimise keskuses me uurisime meest, keda tuntakse K. C-na ja kes muutus täielikuks amneesikuks mootorrattaõnnetuse tagajärjel 1980. aastal.

Tema episoodiline mälu on kõvasti kahjustatud, semantiline mälu mõõdukalt kahjustatud ja protseduuriline mälu on jäänud suures osas muutumatuks. Ta ei mäleta ühtegi sündmust oma elust.

Ta ei mäleta midagi, mis on temaga kunagi juhtunud. Isegi siis, kui talle anda detailseid vihjeid tema elu dramaatiliste sündmuste kohta vastab ta, et ta ei suuda neid meenutada. Ja kui ta üritab nende peale ise mõtelda, siis osutub ta teadvus “tühjaks”. Sellele vaatamata on tal säilinud hulk teadmisi maailma kohta, nagu ka palju oskusi.

Joonisel 1 näeme K. C-d malet mängimas. Ta teab, et oskab malet mängida; teab malest nii palju, et suudabki mängida. Kuid ta ei suuda meenutada mitte ühtegi korda, millal ta oleks seda teinud.

Fakt, et ajukahjustus võib halvavalt mõjuda isikliku elu sündmuste mälule ja jätta puutumata teadmised, viitab sellele, et episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajusüsteemides.

Täiendavaid tõendeid pakub aju regionaalse verevarustuse muutuste uurimine juhul, kui inimene mõtleb oma elu sündmustele ja siis, kui ta mõtleb asjadele, mis ei ole seotud tema biograafiaga.

Kuigi seda laadi uuringud on alles oma arengu aluses, pakuvad need andmed lisakinnitust ideele erinevatest mälusüsteemidest.