Читать книгу Mälu - Endel Tulving - Страница 4

Viis sellesse kogumikku valitud artiklitest ja raamatu lõpus olev intervjuu on eesti keeles juba varem ilmunud (Tulving, 1994). Kirjastus “Kupar” näitas omal ajal üles kiiduväärset huvi Endel Tulvingu teoste avaldamise vastu, kuigi teaduskirjanduse toimetamise oskus jäi sel korral veel selgelt alla heale tahtele. Samuti jäi toonane tõlge üsna konarlikuks, mida uues redaktsioonis on aidanud oluliselt parandada toimetaja, psühholoog Marika Rauk. Selles kogumikus ilmub kaheksa tõlget.

(1) Esimene kogumiku artikkel “Mälu” on peatükk Toronto Ülikoolis kasutatavast psühholoogiaõpikust ja on vist üldse mõeldavaist parim sissejuhatus mäluprobleemidesse.

(2) Teine artikkel ilmus ajakirjas Behavioral and Brain Sciences (BBS) ja on ülevaade Tulvingu 1983. aastal ilmunud monograafiast “Episoodilise mälu elemendid” (Elements of episodic memory). BBS on ainulaadne ajakiri selle poolest, et seal avaldamiseks vastuvõetud artikkel saadetakse paarikümnele vastava ala spetsialistile, kes kirjutavad artikli kohta oma kommentaarid, mis ilmuvad siis koos artikli ja autori vastustega kommentaaridele. Mõnikord ei võeta kriitikute rünnakute alla mitte mingi originaalne artikkel, vaid mõni oluline raamat. Tulvingu “Episoodilise mälu elemendid” (1983) on seda kindlasti ja kokkuvõte raamatust (mis on siin avaldatud ilma kommenteerijate arvamusteta) lubab saada ettekujutuse sisust. Raamat ise on märkimisväärne nii sisu kui ka ülesehituse poolest. Ülesehituse iseärasuseks on see, et teaduslike ideede esitus vaheldub teistsuguses kirjas trükitud tekstiga, milles Endel Tulving valgustab ideede kujunemise ja mõtete kokkupõrgete isiklikke tagamaid ja oma ettekujutusi teadusest üldse. Kuigi nende ridade kirjutaja ei ole mäluuurija, on “Episoodilise mälu elemendid” üks põnevamaid raamatuid, mida ta kunagi on lugenud. Raamatu edukust kinnitab ka asjaolu, et 2002. aasta alguseks oli seda tsiteeritud juba 1320 korda. Mõjukas on olnud ka raamatu põhjal kirjutatud ajakirja-artikkel, mida on tsiteeritud 102 korda.

(3) Artikkel “Mäletamine ja mineviku tundmine” ilmus ajakirjas American Scientist ja on matkimist vääriv näide, kuidas esitada oma uurimisvaldkonna probleeme seltskonnale, kes sellest ei pruugi midagi lähemalt teada.

(4) Neljas artikkel, mis kannab pealkirja “Inimese mälu kontseptsioonid”, ilmus 1991. aastal ja annab hea pildi, millises suunas on Tulvingu ideed arenenud pärast “Episoodilise mälu elementide” kirjutamist.

(5) Viies kogumiku tarbeks tõlgitud artikkel, mis on kirjutatud kahasse Daniel Schacteriga, ilmus 1990. aastal kõige prestiizikamas teadusajakirjas Science ja esitleb uut, seni tundmatut mälusüsteemi. Artikli ilmumisest möödunud 12 aasta jooksul on seda tsiteeritud 754 korda ja kuulub sellega klassikaliste hulka.

(6) Artikkel “Episoodilise mälu unikaalsus” võtab kokku selle mäluliigi uurimise ajaloo viimase 30 aasta jooksul. Täpsemalt on selles juttu ka HERA mudelist.

(7) Artikkel kronesteesiast ilmub praktiliselt samal ajal ingliskeelse originaaliga.

(8) Artiklite seeria lõpetab usutlus, mis loodetavasti aitab luua muljet sellest, kui vaimukas ja teravmeelne vestluskaaslane on Endel Tulving.

Oleks ülekohtune mitte mainida raamatu üht nähtamatut kaasautorit, Rutt Tulvingut, kes tähelepaneliku vestluskaaslasena ja läbinägeliku inimeste hindajana on olnud Endel Tulvingu kaaslane mitte ainult eraelus. Selle raamatu puhul on aga tema diskreetne osalus, tõsi küll mitte päris esimest korda, otseselt nähtav. Inspireerituna Endel Tulvingu mälu-uuringutest lõi Rutt Tulving, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, seeria maale. Raamatu kaas illustreerib mitte üksnes seda, kuidas teadus inspireerib kaunite kunstide muusat, vaid ka kahe loovinimese harmoonilist inimlikku kooskõla.