Читать книгу Mälu - Endel Tulving - Страница 5

Ingliskeelse teadusliku teksti tõlkimine eesti keelde on tõlkijale parajaks katsumuseks. Omajagu vaeva on eesti keele maailmanägemise kohandamisega viisile, kuidas inglise keel lahterdab ja liigitab asju ning sündmusi. Teiseks probleemiks on terminid. Kuigi igas kahtlusi tekitavas kohas on tõlkele sulgudes lisatud termini või mõiste originaalkuju, on vist mõtet kohe alguses peatuda olulisematel tõlkeprobleemidel.

Encoding tähendab seda viisi, kuidas midagi pannakse mällu. Enamusel juhtudel, kui just kontekst muud ei nõua, on selle sõna vasteks pakutud kas salvestamine või mõnikord ka kodeerimine .

Storage viitab selle, kuidas midagi mälus hoitakse ja säilitatakse. Kui pole eriliselt rõhutatud, et tegemist on mingi kindla mällu kodeerimise viisiga või seal alalhoidmisega (meelespidamisega), on tõlkevasteks kasutatud ka mõistet salvestamine .

Retrieval tähendab mälust millegi kättesaamist. Kui oli tegu selle protsessi abstraktse kirjeldusega, kasutasin vasteks mälust ammutamist. Kui sama sõna tähistas konkreetset tegevust, siis võis vasteks sobida kas lihtsalt meeldetuletamine või meenutamine .

Engram on mälusalvestus ja selle kõige täpsemaks tõlkeks on mälujälg. Seal, kus see stiililiselt sobis, on kasutatud ka engrammi .

Priming on sõna, millele ei õnnestunud sobivat eestikeelset vastet leida. Mõiste ise aga tähistab olukorda, kui mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne.) muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud. See varasem esinemine toimib teadvustamata krundina, mis järgmisel korral teeb asja inimesele paremini kättesaadavaks. Sisuliselt ehk olekski kruntimine õige tõlkevaste, kuid soov mitte minna liiga kaugele originaali kõnepruugist ja kõlast kallutas otsese kalkeerimise kasuks. Seega siis praimimine või praiming .

Retrieval cues on kõik see, mille abil inimene midagi meelde tuletab või mälust ammutab. Loomulikuna tunduv “tunnused” oleks teinud tõlkelaused väga kohmakaks, sest seal puudub vähimgi vihje sellele, mida nende “tunnuste” abil tehakse. Seepärast saigi tunnustele eelistatud meenutamise (või ammutamise) ajendeid , mis enamusjuhtudel annab originaali kätketud mõtte päris täpselt edasi.

Jüri Allik