Читать книгу Elust kirju - Epp Petrone - Страница 10

Ühel õhtul tuli Martal räpituju. See oli kellaaeg, mil normaalsed lapsed olid juba paar tundi maganud, aga meie oma seisis jalgupidi voodis ja räppis, näpuga osutades: “Mina olen tüdruk – sina oled mees – sina oled naine – sina oled padi – sina oled lamp!”

Keegi ei vaielnud vastu... Esiteks kõlas see nii imperatiivselt ja teiseks, eks me just seda ju olime ka.

Järsku läks tal rütm sassi. “Sina oled lamp!” laulis ta issi poole suunates, ja kukkus siis naerma, oma pooljuhuslikule huumorile pihta saades.

Marta oli vannis. Ma pigistasin tema vannimänguasja, nii et sealt sirises vett välja. “Vaata, ahv pissib.”

Laps vaatas suurte silmadega. Natukese aja pärast võttis ise otsustavalt vannitassi ja kallas sealt vett välja. “Tass pissib!”

Siis panin vee jooksma. “Vesi pissib!” hakkas Marta kiljuma. “Niipalju vesi pissib!” Ja ise naeris kogu kõrist.

Pole midagi teha, väljaheitehuumor on klassika.

Laste mängurühmas kohtas Marta poissi nimega Michael. Kodus hakkas seejärel mängima: “Mata nimi Michael!” Ise naeris südamest oma nalja.

Uurisin edasi: “Aga mis emme nimi on?”

“Emme nimi – issi!”

“Aga mis papa nimi on?”

“Papa nimi... Eee... Papa nimi – Simona!” Ja jälle nalja kui palju.

Ja muidugi on nii palju selles kaheaastase maailmas,mis pole mõeldud huumorina, aga kukub meie jaoks nii välja.

“Ära kiusa” on üks Marta lemmikfraase.

Ja selle edasi arendus, väärikas ja tarmukas, nagu isikuvastaste kuritegude vastu võitlemise grupi esimees, kõiki sõnu eraldi rõhutades: “Ei tohi Matat kiusata!”

Eriti naljakas oli kord, kui Justin teda mänguväljakul aitas... Marta ronis redelit mööda üles, Justin seisis turvamehena ta selja taga ja toetas teda hetkeks tagumikust, Marta pööras ringi ja karjus üle väljaku: “Issi! Ära kiusa Marta peput!”

Õnneks olid mänguväljakul kõik ameeriklased, kes eesti keelt ei oska, nii et keegi ei taibanud Justinit milleski perversses kahtlustama hakata... Arvestades Ameerikas puhuvaid kontrollituuli, ma ei imestaks, kui sellise ingliskeelse hüüatuse peale sotsiaaltöötaja kellegi heasoovliku kaebuse peale koju uurima tuleks.