Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 10

Katedraali põhjaküljele, otse lõunatorni vastu kavandatud põhjatorni nurgakivi pandi paika järjekordse Habsburgi, Friedrich III ajal. Selle viimasena Roomas kroonitud valitseja poliitika osutus õige mitmele ebaõnnestumisele vaatamata ometi edukaks. Ta suutis veenda Burgundia hertsogit, et see oma tütre Maria tema, Friedrichi, pojale Maximilianile naiseks annaks. See tähendas, et Burgundia liitus Habsburgide impeeriumiga, mis tänu sellele Euroopas üpris tähtsaks riigiks sai. Siit sündinudki too Habsburgide dünastia motona tuntud ütlus – las teised riigid sõdivad, sina, õnnelik Austria, pea pulmi.

Põlvest põlve edasi kandunud ammuse loo järgi saanud 1450., teistel andmetel 1467. aasta viinamarjasaak liiga vara valmis ja nendest marjadest tehtud vein tulnud nii hapu, et veinitootjad tahtnud selle lausa ära visata. Kokkuhoidlik valitseja andnud aga käsu selle maruhapu veiniga lupja kustutada, mis vist väga tark mõte ei olnud. Torni vundament nimelt ei tahtnud kuidagi kivineda ja ehitustööd tuli aastateks edasi lükata.

Legend või mitte, see hapu veini lugu, kuid kindel on see, et aastal 1511 pandi põhjatorni ehitus seisma.

1578. aastal kaeti torn teravatipulise renessansskupliga, mis on aegade jooksul saanud Viini losside ja kirikute katustele ning kuplitele iseloomuliku siniroheka tooni. Põhjatorn jäi 68 meetri kõrguseks ning viinlased hakkasid seda veetornikupliks kutsuma. Vana saaga aga pajatab, et Stephansdomi põhjatorn jäi lõpetamata seetõttu, et Saatan lõhkus ehitustellingud kogu aeg maha. Otsekui sellise kurva saatuse heastamiseks paikneb nüüd just põhjatornis Austria kõige suurem tornikell Pummerin – Kumiseja.