Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 14

Viin

Belvedere loss

Habsburgide dünastia – vanimaid kuninglikke perekondi Euroopas – olevat saanud oma nime perekonna lossi Habichtsburgi järgi. Jahikulli loss niisiis, mis asus 11. sajandi algul praeguses Šveitsis Aargau kantonis. Arvatakse, et Habsburgide juured ulatuvad Karolingide dünastiasse. Sellest võrsunud Karl Suur rajas 790. aastatel Frangi riigi, kuid Saksamaa kuningas ja Püha Rooma keiser Rudolf I oli see, kes Habsburgid Euroopas väga võimsaks suutis muuta. Maid vallutades, läänistades või ostes alustas ta Habsburgide pärusvalduste rajamist.

15. sajandi lõpul tungisid Kagu-Euroopasse türklased. Viini piiramine algas 1529. aastal. Selle ohu ees ühinesid Austriaga Tšehhia, Moraavia, Sileesia, Lääne-Ungari ja Lääne-Horvaatia. Türklased pidid taganema ja Kagu-Euroopas kujunes välja paljurahvuseline Austria riik, kus puhkes alalõpmata rahutusi, ülestõuse ning eri rahvuste vahelisi kokkupõrkeid. Nagu sellest veel vähe oleks – visad türklased ootasid lõuna pool ikka veel oma aega ja asusid aastal 1683 taas Viini piirama. Linna kaitsmist juhtis väejuht von Starhemberg, türklased sundis aga taganema Poola kuninga Jan Sobieski abivägi.

Tollal 20aastane Savoia prints Eugene näitas võitluses türklaste vastu erakordseid väejuhivõimeid. 10 aastat hiljem oli ta Austria feldmarssal ning 1696. aastal Austria vägede ülemjuhataja, kes aasta pärast oma väed Zenta lahingus kindlalt võiduni viis. Taas kord oli Türgi alistatud.

Savoia prints Eugene jõudis 18. sajandi alguse Euroopas veel palju korda saata, võites muu hulgas aastatel 1716–1718 järjekordse Türgi sõja. Ta reformis Austria armeed, mõjutas riigi välispoliitikat ning jõudis saada ka teaduse ja kunsti metseeniks.

Oli aasta 1714, kui prints Eugene andis arhitekt Johann Lucas von Hildebrandtile ülesande Viini lähedale suursugune suveresidents ehitada. Koha nimi oli Belvedere, itaalia keeles „ilus vaade”. Niimoodi on hakatud kutsuma kauni ja suurejoonelise väljavaatega kohti või ehitisi, ka Belvedere lossi Viinis.

Õieti on olemas kaks Belvedere paleed – Alam- ja Ülem-Belvedere. Stiilist kõneldes jõuame, nagu ka Schönbrunnis, baroki ja rokokoo juurde. Ajastu oli Händeli oma, kuigi helilooja ise oli selleks ajaks juba Londonis, Briti kuningakoja soosingut võitmas.

Kaks paleed – majesteetlik ja veel majesteetlikum

Austria barokk-arhitektuuri kuulsamaid meistreid on Johann Bernhard Fischer von Erlach, mitme Viini lossi looja, kuid Belvederest sai Lucas von Hildebrandti meistritöö, kuhu siiski ka Fischer on oma jälje jätnud. Tema kujundas suure vastuvõturuumiga raamatukogu.

Oli niisiis aasta 1714, kui von Hildebrandti plaanide järgi ja tema juhtimisel Alam-Belvedere paleed ehitama hakati – suveresidentsiks prints Eugene’ile, Austria feldmarssalile, riigitegelasele ning teaduse ja kunstide soosijale. Suur hiilgav barokkloss künkajalamil oli juba kahe aasta pärast sama hästi kui valmis ja tänaseni võib imetleda barokseid kuldkaunistusi ning säravaid värvitoone paraad-magamistoas, Martino Altomonte freskosid marmorhallis või lausa üleliia ehitud marmorgalerii eesruume. Lossi juurde rajati ka kasvuhoone ja tallid, kus hoiti printsi hobuseid.

Printsi suveresidentsi ümber laius tohutu park ja õige pea pärast Alam-Belvedere valmimist leiti, et künka tipus võiks seista teinegi uhke palee – Ülem-Belvedere. Lucas von Hildebrandti plaanide järgi ehitati see valmis aastaks 1722, üks aasta kulus veel siseviimistlusteks. Uuem, künka tipul seisev loss kujunes Alam-Belvederest isegi majesteetlikumaks. Selle katust ehtivad sinised, kuldsete ornamentidega kaunistatud kuplid meenutavad pisut türklaste telke – ikka prints Eugene’i auks, kes Türgi väed Viinist eemale oli peletanud. Palee katuseäärt ehib hulk mütoloogilisi raidkujusid, mis kannavad Vana-Rooma sõjakiivreid ja hoiavad kõrgel võidupärgi. Siin on lehvivaid kiviseid lippe, lilledega kaunistatud amforaid ning tiivulisi jumalaid. Ülem-Belvedere pidulik fassaad on keskosas neljakorruseline, ehitud sammaste, baroksete kaunistuste ja skulptuuridega. Kogu see uhkus koos valguse ja varjude fantastilise vaheldusega peegeldub palee-esise tiigi siledal pinnal.

Kaht pidulikku ja suursugust lossikompleksi ümbritsevad mitme ruutkilomeetri suuruses pargis hoolitsetud Prantsuse ja Itaalia aiad. Sümmeetrilised lillemustrid, purskkaevud, kivivaasid, skulptuurideks pügatud põõsad ja hekid, raidkujud, lisaks kasvuhooned eksootiliste taimede jaoks ja loomaaed. Ehitamise ajal oli kogu Belvedere lossikompleks Viinist väljas, tänapäeval asub see peaaegu kesklinnas.

Kunsti ja muusika kohtumispaik