Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 13

Stephansdom on täis aardeid ja reliikviaid. Pühakute säilmeid hoitakse Valentini kabeli barokkintarsiaga altaripüramiidis ning kullaga kaunistatud laegastes. Väga kauni kabeli keskel paikneb Püha Valentini põrmuga sarkofaag. Selles kabelis olevat alles ka tükike viimase õhtusöömaaja laudlinast.

Risti kabelis on Savoy printsi Eugeni viimane puhkepaik. Just selles kabelis toimus 6. detsembril 1791 Wolfgang Amadeus Mozarti matusetalitus. Sellest jutustab mälestustahvel kabeli seinal.

Püha Stephani hauakambrites ja krüptides puhkavad kuningad, keisrid, piiskopid, kardinalid ning Stephansdomi praostid. Kiriku all katakombides on leidnud puhkepaiga 1735. aastal linna rüüstanud katkuepideemia ohvrid – rohkem kui 11 000 inimest.

Kiriku käärkambris on püha varandust alles hoitud sajandeid. Kulla ja kalliskividega tikitud uhked preestrite missarüüd, vanimad 17. sajandist – aga kõige suurematel kirikupühadel kantakse neid ikka veel. Siin hoitakse alles Sankt Stephani rajaja hertsog Rudolf IV portreed, arvatavasti aastast 1365, mida loetakse kõige vanemate säilinud portreede hulka.

Umbes 1640. aastast on siin katedraali esimene peaaltari tabernaakel – tornikujuline Palermos valmistatud karp, milles hoitakse armulaualeiba. Siin on kalliskividest sädelev püha vere, see tähendab armulauaveini karikas aastast 1784, ja 14. sajandist pärit õlipuust gooti rist, mida on kasutatud suure reede missadel. Nii palju kiriklikke aardeid, nii palju hindamatut ajaloolist kunsti.

„Püha Stephani katedraali võimsat ja imelist ilu pole võimalik sõnades kirjeldada,” kirjutas aastal 1457 Aeneas Silvius Piccolomini, Friedrich III nõuandja, kellest hiljem sai paavst Pius II. Stephansdom Viini südames on eriline paik – nii neile, kes siia oma Jumalaga kohtuma tulevad, kui ka neile, kelle jaoks kujutab see hoone kunsti- ja kultuuriajaloo imepärast monumenti ning jutustab Austria pikast ajaloost.