Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 9

Neli torni. Kaks madalamat – need, mis kenasti teineteise kõrval – seisavad kahel pool romaani stiilis läänefassaadi peasissekäiku. Siin on Stephansdomi kõige vanem osa, ehitatud 13. sajandil. Siinset peaportaali kutsutakse Hiiglase Väravaks – Riesentor. Ehitustööde ajal leitud siit nimelt tohutu luu, mida ühe legendi järgi peeti varasemal ehitusel abiks olnud hiiglase sääreluuks, teise järgi mammutiluuks. Viiluväli ukse kohal näitab Lunastajat kahe tiivulise ingli vahel. Mõlemal pool järsku ja kõrget viilu tõusebki kaks ühesugust romaani torni, 65 meetri kõrgused Paganatornid – Heidentürme. On teada, et need tornid ehitati iidsete Rooma-aegsete hoonete kividest. Alumised osad on nelinurksed, kuid katedraali väga kõrge ja järsu katuse kõrvalt taeva poole tõusvad akendega tornide tipuosad on kaheksanurksed, ehitud lehisornamentide ning väikeste balustraadidega, mille kaheksast nurgast tõuseb veel madalaid tornikesi. Teravnurkseid tornikiivreid kroonivad tuulelipud.

Habsburgide soost Austria hertsog Rudolf IV, tuntud kui der Stifter – rajaja või asutaja –, elas siin ilmas vaid 26 aastat, valitses Austriat 7 aastat, kuid jõudis üllatavalt palju ära teha. Stephansdomi gooti stiilis löövi hakati ehitama just Rudolfi käsul. Katedraali kahel portaalil on säilinud Rudolf Rajaja raidkujud. Hertsog hoiab siin käes katedraali mudelit, millel täpselt Paganatornide tagant tõuseb taeva poole kaks sama sümmeetrilist, kuid väga kõrget torni.

Päriselt ei läinud kõik siiski nagu oli plaanitud – väga kõrgeks kasvas vaid lõunatorn, mida viinlased suure kiindumuse märgina Steffliks on hakanud kutsuma. Linna sümboliks saanud Steffl tõuseb 136 meetrit taeva poole. See on kõige kõrgem torn Viinis, mida asuti ehitama 3 aastat pärast Rudolf IV surma – 1368. aastal – ja ehitati 65 aastat.

Viini ajaloo jooksul on türgi sultanite väed püüdnud kahel korral – aastail 1529 ja 1683 – linna vallutada ning on teada, et just Püha Stephani kiriku kõrgeimas tornis oli noil aegadel linna kaitsjate tähtsaim vaatluspunkt. Pikkade sajandite jooksul olid tornis ka eluruumid vahimeestele, kes kuni 1955. aastani öösiti tornis linna valvasid ning tulekahju puhul tornikella helistasid. Stephansdomi kõrgeima torni Steffli vägev nelinurkne alus seisab kirikuhoone küljel ning pürgib oma kivipitsiliste teravnurkade ja kõrgete piklike gooti akendega ikka ülespoole, järk-järgult gooti tornide kombel salenedes ja kaheksanurkseks muutudes. Tornijärke tähistavad vett sülitavad deemonid, kuid Steffli taevast lõhestav tipuosa on hoopis uhkesti ehitud üksteise kohal paiknevate pikkade kiviste lilleõite ridadega, mida arhitektuuris ka krabideks kutsutakse. Need on imepeenelt ja kaunilt töödeldud gooti kaunistused, mis kahjuks alt maa pealt vaadatuna vaid väikeste sakikestena tunduvad. Torni tipus seisab kuninglik kahe peaga kotkas, rinnal Habsburgi-Lorraine’i vapp, selle kohal kõrgub apostlite rist. Püha Stephani katedraali ehitusplaanide kohaselt pidi selliseid torne olema kaks, kuid plaanid jäävadki teinekord vaid plaanideks.