Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 8

Aastal 1137 kirjutasid Austria markkrahv Leopold lV Helde ja Passau piiskop Reginmar alla Mauterni lepingule, milles Viini esmakordselt linnaks nimetati ning mille kohaselt markkrahv Leopold sai endale suure maatüki väljaspool linnamüüri, et sinna uus kirik rajada. Hilisematel väljakaevamistel avastati, et Rooma impeeriumi ajal oli selles paigas olnud kalmistu, kuid 12. sajandil ei teatud sellest midagi. Babenbergerite dünastia järjekordne valitseja, vürst Heinrich, tõi oma residentsi Viini. Ühel ööl olevat ta unes näinud noort ehitusmeistrit, kes hoidnud käes hiigelsuure kiriku maketti. Vürst tõlgitsenud oma unenägu kui taevalikku ettekuulutust ning andnud käsu markkrahv Leopoldi maatükile Püha Stephani kirik ehitada. Ja legendi järgi olevat kiriku ehitustöid juhatanud toosama vürst Heinrichile unes ilmunud noor meister, kes kadunud pärast kiriku sissepühitsemist aastal 1147 kui vits vette. Kirik aga oli nii taevalikult kaunis, et müstiline ehitusmeister ei saanud olla keegi muu kui Jeesus Kristus ise.

Piduliku sisseõnnistamise ajal polnud romaani stiilis rajatud Stephansdom veel päriselt valmis, kuid järgnenud sajandite jooksul sai sellest suur ja vägev katedraal, Viini piiskopkonna peakirik, mille altaripoolne külg avaneb itta, et tõusva päikese esimesed kiired peaaltarile langeksid. Mida muud võis taeva avanemine tähendada...

Pärast sajandite jooksul toimunud lugematuid restaureerimisi, laiendamisi ja ümberehitamisi, pärast tulekahjuhaavade ja sõjajälgede parandamist seisab kaunis, hindamatuid kunstiaardeid tulvil Stephansdom nüüd Viini südames ja jutustab hääletuid lugusid oma pikast ajaloost. Otsekui vägev mägi kõrgub too lubjakivist ehitatud hiigelkatedraal – 107 meetrit pikk, 40 meetrit lai ja 136 meetrit kõrge.

Suurlinna lugematutest korstnatest tõusev suits, tahm ja nõgi muutsid aastasadade jooksul kogu kiriku hoone ja selle pitsilise gooti torni peaaegu süsimustaks. Säärane nõgine hiiglane keset linna võis päris hirmutav olla – ja kurb ka. Aga viinlased võtsid kätte ja tegid oma uhke Stephansdomi puhtaks. Hämarduva linna kohal kõrguv 136-meetrine gooti kivipitsist torn näib praegu prožektorite kiirtes lumivalge ja kõrgub kui särav korallriff teda ümbritsevast hoonete merest. Erinevatest ajastutest pärit juurdeehitised muudavad hiigelkatedraali omapäraselt ebasümmeetriliseks. Sankt Stephan on rahutu, pilguga haaramatu, aga seda on ju kõik määratu suured katedraalid, mida on pikkade sajandite vältel ehitatud ja täiendatud.