Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 12

Kõik nad on siit mööda jalutanud – Haydn, Mozart, Beethoven, Schubert, Brahms ja Straussid. Kõik, kes on Viinist maailma muusikapealinna teinud. Küllap imetlesid nad katedraali iidseid vägevaid teravakaarelisi portaale, mida ilustavad sajad kaunilt ja täpselt graveeritud figuurid, jutustades oma lugusid Lunastajast, pühakutest, apostlitest, inglitest ja deemonitest. Ja küllap astusid Viinis elanud heliloojad, muusikud, kunstnikud ja kõik viinlased igal võimalusel sisse Püha Stephani katedraali. Mitte keegi, kellel on õnn Viini sattuda, ei jäta seda tegemata.

Niisiis – sa astud läbi Hiiglaste portaali Stephansdomi. Tohutu ruum on vaikne ja üpris hämar. Silmad peavad harjuma, et õige pea nõustuda 20. sajandi alguse avangardistliku arhitekti Adolf Loosi sõnadega – see siin on maailma kõige pühalikum kirikuruum. Suurtest kõrgetest gooti akendest sisse tulvav päike paneb äkki särama kõik kivipitsiga kaunistatud hiigelsambad, mis ruumi kolmeks lööviks jaotavad. Varjud ja valgus. Sammaste jalamitel rohkete kaunistuste ning piltidega altarid – neid on kogu ruumis tervelt 18. Peente sepisvõredega eraldatud kabelid. Laest rippuvad lühtrid ning akende värvilõõmas klaasmaalingud. Lugematud puust nikerdatud ning kivist välja raiutud figuurid, kõrgusse tõusvad teravad pitsilised tornikesed hiigelsammaste küljes. Küünlajalad, lilled ja mosaiik kivipõrandal. Gootika ja barokk, mis teineteist sugugi ei sega.

Õues kaob päike korraks pilvede taha ja Stephansdomi kirikuruum muutub otsemaid. Kõik hämardub, ainult peaaltar on heledalt valgustatud. Sissekäigu juurest on selleni päris pikk maa, oma sadakond meetrit, kuid see-eest ootab sind seal Viini esimene varane barokkaltar kõigi selle juurde kuuluvate rahutute ornamentide ja skulptuuride ning vaataja pilku ikka kõrgemale juhtivate piltidega. Altaripildil on kujutatud püha Stephani märtrisurma, seda, kuidas ta Jeruusalemma linnamüüri ääres kividega surnuks loobiti. Tema kohal on aga avanenud taevas, kus teda ootavad Jumal ja Jeesus Kristus. Pildi vasakpoolses esiservas on noor mees koeraga – arvatakse, et nii jäädvustas ennast altaripildi looja Tobias Pock. Barokklühtrid, sambad, värviline marmor. Ning kõige kõrgemal troonimas heledalt valgustatud Jumalaema kuju. See on Viini esimene, varane, raskesti kirjeldatav barokkaltar.

Stephansdomi kantsel on päris ootamatus kohas, lausa peaukse lähedal, kuigi tavaliselt ehitati kantslid kooriosa altariesisele alale. Seletus on lihtne. Stephansdomi kirikuruum on tohutu kõrge ja kivine, mis kõlab ja kajab. Endistel aegadel, kui polnud mikrofone ega valjuhääldajaid, poleks ukse lähedal seisvad inimesed kaugel altari ees peetud jutlust kuulnud, seetõttu ongi kantsel uksele nii lähedal. See toetub hiigelõie stiliseeritud kroonlehti meenutades ühele kesk- ja põhjalöövi eraldavatest sammastest, kivipitsiliste ornamentide vahelt avanenud akendest vaatamas välja neli kõige pühamat ja tähtsamat kirikuisa. Kantsli alaosas leidub apostleid, pühakuid ja gildide kaitsepühakuid. Üles kantslisse viib uhkelt kaunistatud keerdtrepp, mille käsipuul purevad üksteist sisalikud ning kärnkonnad, sümboliseerides hea ja kurja võitlust. Keerdtrepi alla on end aga sättinud üks Püha Stephani katedraali kõige armastatumaid sümboleid – Fenstergucker, aknast välja vahtija. Mehel on õlgadeni lokid, suur ümar müts, keskaegne volditud varrukas, pihus peitel. Arvatakse, et see on kantsli valmistanud tundmatu meistri lõbus autoportree. Katedraali peaehitusmeister Anton Pilgram on aga jäädvustanud end sümboolsel aknal, mis paikneb kunagise orelialtari võlvide all.