Читать книгу Aja jälg kivis. Austria ja Saksamaa - Helgi Erilaid - Страница 5

Nii lihtne see siiski vist ei ole. Vaadakem kaarti. Uhkelt laiutava suure Saksamaa kagu- ja lõunapiirilt algab põhjanaabrist hoopis ahtam Austria. Nendes maades kõneldakse üht ja sama keelt, kuid see pole ainus, mis neid seob. Hiljaaegu avastasin ühel interneti vestlusküljel küsimuse – kas austerlased on sakslased? Enamik vastajaid arutles ja leidis, et tõepoolest, austerlased ongi sakslased. Üks arukas vastaja oskas siiski soovitada – vaadakem ajalooraamatusse!

Mõlema riigi ajalugu on ilmatu pikk ja lõpmata keeruline. Lugematu hulk valitsejaid, erinevad ühendused ja liidud ning üks sõda järgnes teisele. Ikka võimu, varade ja mõjusfääride pärast. 1273. aastal troonile astunud Saksamaa ja Püha Rooma Impeeriumi Habsburgide soost valitseja Rudolf I tõi oma võimukeskuse praeguses Šveitsis asunud Habsburgide lossist aastal 1278, mõnedel andmetel 1282, Austria ertshertsogkonda. Kuueks sajandiks sai Habsburgide monarhia pealinnaks Viin.

1618. aastal süttinud 30aastane sõda Habsburgide Liidu ja mitmeid Euroopa riike hõlmanud Habsburgide-vastaste ühenduse vahel jättis maha vaimselt ja füüsiliselt sandistunud maa, millest tõusis kaks riiki – Austria ja Preisimaa. Preisimaa moodustasid ajalooline Brandenburgi piirkond, kuhu kuulusid Berliin, Potsdam, Köln, Oderi-äärne Frankfurt ning Ida-Preisimaa, mille keskus oli Königsberg (praegune Kaliningrad). Ülejäänud Saksamaa jäi liitu Austriaga.

Viini kongressil loodi Saksa riikide liit, milles juhtiv koht oli Austrial, kuid see liit lagunes pärast Austria lüüasaamist Austria-Preisi sõjas aastal 1866. Tarmuka Preisimaa eestvõttel loodi järjekordne liit, Põhja-Saksa liit, mida liitlaste arvamuse kohaselt minevikku takerdunud Austria enam mõjutada ei suutnud.

Habsburgide Franz Joseph jäi aga valitsema suurt Austria-Ungarit, mis oli kaiserlich und königlich – keiserlik ja kuninglik kaksikmonarhia ning ulatus Karpaatidest Alpideni ja Aadria mere rannikust Šveitsi piirini. Esimeses maailmasõjas oli Austria-Ungari Saksamaa liitlane ja pidi viimasega jagama kohutavas sõjas kaotajaks jäänu saatust.

Austrias kõlasid aga üha kõvemini keisrivastased hääled, mis nõudsid Austria ühendamist „meie ühise suure kodumaa” Saksamaaga. Seda liikumist juhtis Georg von Schönerer, rahvaesindaja Ülem-Austriast. Tema valimisringkonnas, Braunau am Inni külas, elasid tolliametnik Alois Hitler ja tema naine Klara. 1889. aasta aprillis sündis perekonda poisslaps, kes ristiti Adolfiks.

12. märtsil 1938 marssis toosama meheks sirgunud Adolf Hitler oma vägedega Austriasse ning ühendas oma sünnimaa Deutsche Reich’iga. See oli Blumenkrieg, lillede sõda, sest austerlased võtsid saksa vägesid vastu lillede ja vaimustusega. Kümned tuhanded Hitleri poliitilised vastased, juutidest rääkimata, olid Austriast selleks ajaks juba koonduslaagritesse saadetud ja kogu riigis õitses vägev natsipropaganda.

Ja pärast teist maailmasõda pidi Austria taas kord kohutavas sõjas kaotajaks jäänud Saksamaa saatust jagama.

Nagu olevat tavaks öelda – geograafia on saatus. Pole see meilegi uudis siin jaheda mere kallastel.