Читать книгу Enne Asumit - Isaac Asimov - Страница 16

Hari Seldon vaatas oma holograafi, mida esitas Rummini projektor. See oli erutavam ja asjakohasem kui peegel. Tegelikult näis, nagu oleks teda toas kaks.

Seldon uuris oma uue kuue varrukat. Heliconlane temas soovis, et värvid poleks nii värelevad, kuid ta oli tänulik, et Hummin oli valinud nii-öelda pehmemad toonid kui need, mis olid selles maa­ilmas tavalised. (Seldon mõtles oma kahe ründaja riietusele ja värises sisimas.)

Ta ütles: „Ilmselt pean seda kübarat kandma.”

„Keiserlikus sektoris küll. Palja peaga käimine on siin märk madalatest kommetest. Mujal on teised reeglid.”

Seldon ohkas. Ümmargune kübar oli tehtud pehmest materjalist ja vormis end tema pea järgi. See oli ühtlase servaga, kuid kitsam kui need, mida olid kandnud tema ründajad. Seldon lohutas end tähelepanekuga, et kui ta kübarat kannab, keerdub selle serv üsna nägusalt.

„Sellel pole lõuarihma.”

„Muidugi mitte. See on noorte snoobide uus mood.”

„Noorte …?”

„Snoob on isik, kes kannab riideid, et teisi šokeerida. Ma olen kindel, et ka teil Heliconil on niisuguseid.”

Seldon turtsatas. „Näiteks niisugused, kes kannavad paremal pool pead õlgadeni ulatuvaid juukseid ja teise poole pead ajavad paljaks.” Ta naeris selle meenutuse juures.

Hummin tegi suuga kerge grimassi. „Kujutan ette, et see on ebatavaliselt inetu.”

„Veelgi hullem. Seal on pahem- ja parempoolsed ning ühed peavad teiste seisukohta ülimalt solvavaks. Need kaks rühmitust korraldavad sageli tänavakaklusi.”

„Siis ma arvan, et elate selle kübara üle – eriti ilma lõuarihmata.”

„Küll ma harjun,” vastas Seldon.

„See äratab mõningast tähelepanu, aga kindla eesmärgiga: näi-data, et olete leinas. See pole päris paras. Pealegi kannate seda silmanähtava ebamugavustundega. Igatahes ei jää me keiserlikku sektorisse kauaks. Olete isu täis vaadanud?” Ning holograaf kadus.

Seldon küsis: „Kui palju see teile maksma läks?”

„Mis tähtsust sel on?”

„Mind häirib, et olen teile võlgu.”

„Ärge selle pärast muretsege. See on minu valik. Kuid oleme juba küllalt kauaks siia jäänud. Minu kohta on antud kirjeldus, olen selles päris kindel. Nad saavad mulle jälile ja tulevad siia.”

„Sel juhul,” kostis Seldon, „on raha, mida kulutate, väike asi. Te seate end minu pärast isiklikult ohtu. Isiklikult!”

„Tean. Kuid see on minu vaba valik ja vastutus.”

„Aga mispärast …”

„Me arutame selle üle hiljem … Ma muide pihustasin teie rõivad; ma ei usu, et mind nähti. Muidugi vallandus sel ajal energiavoog, mis võidi registreerida. Mõni mõtles kindlasti, millest see tuli – kui sondeerimissilmad ja -meel on piisavalt teravad, on mis tahes toimingut raske varjata. Kuid loodame, et pääseme siit ohutult minema, enne kui nad pildi kokku panevad.”