Читать книгу Minu Ahvenamaa. Tuhande saare rahu - Janne Kütimaa - Страница 10

Ahvenamaa pealinna Mariehamni jõuab laev varasel hommikutunnil. On jaanipäevaeelne aeg aastal 1998. Võtan rasked kohvrid ja vean neid läbi hommikuvalguses pargi ja piki Esplanaadi, mis viib Mariehamni ühelt kaldalt teisele. Linn on tühi ja hommikuvaikne, kõik tärkab ja ärkab vargsi. Mariehamn on kui väike nukulinn – kõik on olemas, miskit ei ole puudu ega üle ja kõik on miniatuurne.

Linn asub kitsal poolsaarel ja on kahelt poolt veega ümbritsetud. Keset linna seistes on mul tunne, et kui käed välja sirutaksin, saaksin kogu poolsaart haarata. Mere lähedust saab ses linnas kõikjal aimata ja sageli silmagagi näha. Sadamaid on Mariehamnis suuremas mastaabis kaks – Läänesadam ja Idasadam. Suured reisilaevad saabuvad Läänesadamasse, kust kesklinna on jalgsi vaid kümne minuti teekond. Idasadam on väiksemate paadikeste ja jahtide pärusmaa.

Ahvenamaa on saarestik. See tähendab saarte kogumikku, mis siin küündib umbes 6700 saare ja saarekeseni, millest vaid umbes 60-l on aasta ringi püsielanikud. Mõned neist tuhandetest saartest on kui kivikobarad, pesakonniti ühtekokku koondunud. Mõnel saarekesel seisab vaid onn või kaks, paljudel ei sedagi. Lihtsalt kössitavad need kivikobarad seal vees ja lasevad lainevahul selga sügada.

Inglise keeles kasutatakse Ahvenamaa kohta kaht nimetust – Åland või Archipelago. Ahvenamaa rootsikeelne nimi Åland olevat ühe hüpoteesi kohaselt lühend selle vanemast vormist Ahvaland. Sel olevat omakorda seos vanapõhjakeelse^[1.] sõnaga ahva ehk vesi ja sugulus ladinakeelse sõnaga aqua. Kuna soomlastele seostunud Ahvaland eeskätt kalaga ahven, andsid nemad paigale nimeks Ahvenanmaa, mis on Soomes kasutusel tänini. Ka eestlasele kõlab see väga suupäraselt ning vahe on vaid ühes tähes. Vastupidi kalalembeliste arvamusele ei näi Ahvenamaa nimel olevat sel juhul suuremat ajaloolist seost ahvenaga. Pigem võiks öelda, et tegu on veemaaga ehk maaga keset vett, ja see sobib Ahvenamaad kirjeldama paremini kui miski muu. Siin kohtuvad Läänemere lained maaga ja sel maamügarikul keset vett on aegade vältel pidanud oma igapäevase eluga hakkama saama need, kellele see on koduks olnud.

Ahvenamaal on 16 valda. Mitu neist – Sottunga, Kökar, Kumlinge, Brändö, Föglö ja Vårdö – on saarestikuvallad. Sottunga saar ongi umbes 100 elanikuga Soome kõige väiksem vald. Ülejäänud vallad – Mariehamn, Saltvik, Sund, Jomala, Eckerö, Lumparland, Finström, Geta, Hammarland ja Lemland – asuvad Ahvenamaa peasaarel ehk niinimetatud Mandri-Ahvenamaal.

Valdade vappidel on kirikuid, paate, linde, mõni kala koos linnuga, hirv, ankur või linnus, kuid vaid Kökari vapil on üksnes kala – vallatu punase uimega ahven! Kökar on teistmoodi. Ma ei tea veel, et Kökari tunnuslause ongi „Kökar on teistmoodi!“. Sel hommikul pole mul veel aimu, kui karge, kivine, kaljune, paljas ja tuuline, tormide ning maru tallata on too saar ning kui erilised on sealsed inimesed. Just sellele teistmoodi saarele nendest paljudest Ahvenamaa valdadest ja saartest ma sel suvisel hommikupoolikul teel olengi – higi voolamas, kui tirin nukukesklinna poole mööda punakaid tänavaid oma kaht rasket pagasit.

1 Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel kuulub germaani keelte põhjagermaani harusse. Seda kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini. Vanapõhja keel kujunes välja muinaspõhja keelest 8. sajandil. (Vikipeedia) [ ↵ ]