Читать книгу Müütiline jutustus. Logiraamat III - Jorgos Seferis - Страница 10

Mida küll otsivad meie hinged, rännates

lagunevate laevade tekkidel,

otsast otsani täis kollase jumega naisi ja nutvaid sülelapsi,

ja unustama ei suuda panna ei lendkalad

ega tähed, millele osutavad mastitipud –

me grammofoniplaatidest kriibitud hinged,

soovimatult seotud olematute palverännakutega,

pomisemas murtud mõtteid võõrastest keeltest.

Mida küll otsivad me hinged, rännates

pehkinud merepalkidel

sadamast sadamasse?

Paigalt liigutades purunenud kive, hingates sisse

männi jahedust iga päev üha raskemalt,

ujudes nii selle

kui tolle mere vetes,

kompimismeeleta,

inimesteta,

isamaal, mis pole enam meie

ega ka teie oma.

Teadsime, et saared on kaunid

kusagil siin ümberkaudu, kus kobame –

natuke madalamal või kõrgemal,

vähimal kaugusel.