Читать книгу Müütiline jutustus. Logiraamat III - Jorgos Seferis - Страница 5

Hoia meeles neid vanne, kus saabus surm

Ärkasin, käte vahel see marmorpea;

ta kurnab mu küünarnukke, ja ma ei tea, kuhu teda toetada.

Ta langes unne siis, kui mina ärkasin unest,

nõnda seotigi me elud ning neid taas lahku viia on ränkraske.

Vaatan silmi: ei lahti ega kinni,

räägin suule, mis üha proovib rääkida,

hoian põski, mis on tunginud läbi naha.

Mul pole enam jõudu;

mu käed kaovad ja tagasi tulles

on neist saanud köndid.