Читать книгу Müütiline jutustus. Logiraamat III - Jorgos Seferis - Страница 8

M. R.

Aed oma purskkaevudega vihmas –

sa näed seda vaid madalast aknast

uduse klaasi tagant. Su kamber

saab valgust vaid kolde leegist

ja vahel toovad kauged välgusähvatused ilmsiks

kortsud su otsaesisel, mu vana Sõber.

Purskkaevudega aed, mis sinu käes

oli teise elu rütm, teispool katkisi

marmorkujusid ja traagilisi sambaid,

ning tants oleandrite keskel

uute kivimurdude lähedal –

hägune klaas lõikab selle ära su tundidest.

Sa ei hinga; muld ja puude mahl

hoovavad su mälust, et koputada

vastu klaasi, millele koputab vihm

välismaailmast.