Читать книгу Tartu ülikool ja legendid - Katrin Streimann - Страница 12

Riia tänavalt ülikooli raamatukogu juurde viiv jupike endisest Tähe tänavast kannab alates 1964. aastast astronoom Wilhelm Struve nime.

Friedrich Georg Wilhelm Struve (15. aprill 1793, Altona, Saksamaa – 23. november 1864, Pulkovo) sattus Tartusse saatuse tahtel. Hamburgi lähedalt väikelinnast pärit noormees ei soovinud Napoleoni armeega ühineda ja põgenes sõjaväekohustuse eest Tartus elanud vanema venna juurde. Siin õppis Struve isa soovil esmalt filosoofiat ja keeleteadust. Lisaks huvitus ta täheteadusest. 1810. aastal sai Struve filoloogiakandidaadiks, kuid jätkas siiski astronoomiaõpinguid. Selleks määras rektor George Frederic Parrot talle eristipendiumi.

Juba 1814. aastal sai verinoor mees erakorraliseks geodeesia- ja astronoomiaprofessoriks. 1820–1839 juhatas Struve Tartu tähetorni, hoolitses selle varustuse eest ja viis astronoomia ning geodeesia õpetamise taseme väga kõrgele. Ta pidas Tartus tegutsetud veerandsajandi jooksul 20 loengukursust trigonomeetriast, astronoomiast ja geodeesiast. Võimas teleskoop – Fraunhoferi refraktor – lubas tal kaardistada kaksiktähti ja mõõta tähtede kaugusi. Tema juhatusel mõõdeti aastatel 1816–1855 meridiaanikaart. Mõõtmistööde lõppedes oli teadlane juba Pulkovo observatooriumi direktor. Struve valiti Peterburi teaduste akadeemia auliikmeks. Londoni kuninglik astronoomiaselts autasustas teda kuldmedaliga.

Struve mälestusmärk asub Tartu tähetorni ees. 1969. aastast pärineva abstraktse monumendi autorid on skulptor Olav Männi ja arhitekt Udo Ivask. Tartu linnavalgus on juba mõnda aega liiga häiriv, et siin teaduslikke taevavaatlusi teha, kuid tähetorni uksed avatakse linnarahvale näiteks kuu- ja päikesevarjutuste ajal.