Читать книгу Tartu ülikool ja legendid - Katrin Streimann - Страница 17

Naabruses seisab Karl Ernst von Baeri mälestussammas. See avati munaraku avastanud teadlase kümnendal surma-aastapäeval. Baer (28. veebruar 1792, Piibe mõis, Järvamaa – 28. november 1876, Tartu) on Tartu ülikooli kuulsamaid kasvandikke, keda peetakse embrüoloogia rajajaks.

Aastatel 1810–1814 õppis ta Tartus arstiteadust. Seejärel täiendas end Saksamaal ning asus 1817. aastal tööle Königsbergi ülikooli. Teadlase huvid olid väga mitmekülgsed, imetajate lootelist arengut hakkas ta uurima alles 1825. aastal, kaks aastat hiljem avastas ta imetaja munaraku.

Seejärel töötas Baer Peterburi teaduste akadeemias. Ta uuris füsioloogiat, tegutses poliitikas ja raamatukogunduses ning korraldas Venemaa geograafia uurimist. Baer suhtles tihedalt Eestis tegutsenud teadlastega ning korraldas uurimisreise Peipsi rannikule ja Põhja-Eestisse.

Viimased eluaastad veetis ta Tartus.

Õpingute ja vanaduspõlve aegne kodulinn nimetas 1975. aastal Baeri auks jupikese kunagisest Kroonuaia tänavast, mis siis kandis Komsomoli tänava nime.

Baeri kujuga on seotud Tartu volbriöö efektsemaid sündmusi. Kui tudengiseltside ja -korporatsioonide rongkäik on 30. aprillil linnapea käest üheks ööks võimu endale saanud ning ka rektor on tervitatud, ronitakse Toomele vanahärra kuju juurde. Siin pesevad Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed Baeri pea vahuveiniga puhtaks ja seovad talle lipsu kaela.