Читать книгу Tartu ülikool ja legendid - Katrin Streimann - Страница 23

Johann Wilhelm Friedrich Hezel (16. mai 1754, Königsberg – 24. juuni 1824 Tartu) tudeeris Saksamaal Jena ülikoolis idamaade keeli ja teoloogiat. Seejärel õpetas ta Jenas ja Giesseni ülikoolis. Tartu ülikoolis oli ta nii ida keelte kui ka eksegeetika – piiblitekstide tõlgendamise – professor ja ülikooli taastamisjärgne esimene ning pikaaegne usuteaduskonna dekaan.

Hezel hoolitses selle eest, et Tartus said noored teoloogid hea keeleoskuse. Sellega oli Tartu ülikool Vene keisririigi teiste ülikoolide hulgas igati erandlik. Peale heebrea keele sai Tartus õppida araabia, süüria ja piibli-aramea keelt. Aeg-ajalt õpetati pärsia, etioopia ning kopti keelt. Hezel oligi pigem keeleteadlane ja suure osa tema teadustöödest moodustavad filoloogilised uurimused. Kuid usulised vaated tegid ta elu kibedaks. Ratsionalistlike vaadete vaimus tehtud uue testamendi tõlge tekitas Tartus korraliku tormi ja 1813. aastal võeti Hezelilt õigus õpetada eksegeetilisi aineid.

Hezel elas Veski ja Vallikraavi tänava vahelisel krundil, kus praegu asub ajalooarhiivi hoone. Linnarahvas kutsus maatükki omaniku järgi Hetzelburgiks. Tartu tänavanimede hulka ilmus Hezeli tänav 1890. aastal. Kuni sõjani tunti selle nime all praegust Juhan Liivi tänavat.

2012. aasta veebruarist kannab Hezeli tänava nime Juhan Liivi tänava ja Karl Ernst von Baeri tänava vaheline teelõik.