Читать книгу Tartu ülikool ja legendid - Katrin Streimann - Страница 8

Maarjamõisa linnaosa kolmel tänaval on igati kohaselt arstide nimed.

Ülikooli kliinikumi kõige uuemad hooned asuvad tänaval, mis kannab novaatorliku neurokirurgi Ludvig Puusepa nime.

Puusepp (3. detsember 1875, Kiiev – 19. oktoober 1942, Tartu) sündis eesti-poola perekonnas. Noor arst lõpetas Peterburi sõjaväemeditsiiniakadeemia parimate tulemustega. Seejärel töötas Euroopas ja USA-s, osales Punase Risti koosseisus Vene–Jaapani sõjas. 1908. aastal asutas Puusepp oma õpetaja professor Behtereviga Peterburi psühhoneuroloogia instituuti neurokirurgia õppetooli, mis oli esimene sellenimeline kogu maailmas. Aastal 1910 sai 35-aastasest Puusepast sama õppetooli professor.

Pärast Esimest maailmasõda kolis Puusepp Eestisse. Esialgu sai temast Tartu ülikooli neuropatoloogiaprofessor, 1921. aasta 9. aprillil tegi Puusepp esimest korda Eestis ajukasvaja eemaldamise operatsiooni. Samal aastal asutas ta neurokirurgia kateedri.

Puusepp kasutas palju uuenduslikke võtteid, diagnoosis erinevaid ajuhaigusi ning töötas nende raviks välja erilisi operatsioonimeetodeid. Ta rajas juba 1922. aastal koeuuringute labori, kus tehti keerukaid analüüse. Puusepp asutas ajakirja Eesti Arst ning hakkas välja andma oma aja kohta mainekat ajakirja Folia Neuropathologica Estoniana. Peale töö Tartus opereeris ta tihti välismaal.

Ludvig Puusepp on maetud Tartu Raadi kalmistule.

1982. aastal avati temanimelisel tänaval neuroloogikliiniku ees professori pronksbüst, mille autor on Endel Taniloo.