Читать книгу Tartu ülikool ja legendid - Katrin Streimann - Страница 22

Kesklinnas vaatleb raekojataguselt platsilt tudengite tegemisi stoilise rahuga kuulus kirurg Nikolai Pirogov (25. november 1810, Moskva – 5. detsember 1881, Võšnja, Ukraina).

Mälestussammas sai püsti juba 1952. aastal. Hallist graniidist rinnakuju autorid on Juhan Raudsepp, Arseni Mölder, Peeter Tarvas ja August Volberg. Pirogovi nime on eri aegadel kandnud Kalevi ja Gildi tänav.

Nikolai Pirogov hakkas arstiteadust õppima Moskvas. Noormees oli siis alles 14-aastane, kuid isa abiga lisati tema vanusele sünnitunnistusel kaks aastat. Pere viletsad rahaasjad suunasid Pirogovi Tartusse. Ülikooli füüsikaprofessorist rektor George Frederic Parrot oli siia 1827. aastal rajanud professorite instituudi, et koolitada Vene ülikoolide õppejõude. Pirogovi huvitas füsioloogia, kuid kirurgist peresõbra Jefrem Muhhini soovitusel hakkas ta tegelema kirurgiaga. Pirogov kulutas suure osa oma ajast loomkatsetele. Usin õppur sai 1829. aastal artereid käsitleva uurimuse eest kuldmedali.

“Noorusele vaatamata ei olnud näiteks minul mingit tahtmist üliõpilaste elu pahupoolega tutvust teha. Ainult kaks korda võtsin ma uudishimust kommersist osa ja sedagi hiljem, pärast õpingute lõppu,” märkis Pirogov oma mälestustes.

31. augustil 1832 kaitses Pirogov doktoriväitekirja kõhuaordi ligeerimisest. Seejärel tegi ta õppereisi Saksamaale ja töötas Peterburis. Moskva ülikoolis professoriks saada ei õnnestunud ja ta pöördus tagasi õpingulinna Tartusse.

9. märtsil 1836 määrati Pirogov teoreetilise, operatiivse ja kliinilise kirurgia professoriks. Väsimatu mees töötas kliinikus ja õpetas tudengeid, lisaks opereeris Tallinnas ning Riias. Tema loengud, kus ta tutvustas kuulajatele anatoomilisi preparaate, olid väga menukad.

Tartust siirdus kirurg 1841. aastal Peterburi meditsiiniakadeemiasse. Seal töötas ta kuni 1856. aastani. Pärast Krimmi sõjas osalemist määrati Pirogov hoopis Odessa õpperingkonna kuraatoriks. Elu lõpuaastad veetiski ta Ukrainas.

Pirogovi hinnati sõjaväekirurgi ja anatoomina: ta hakkas esimesena kasutama lahinguväljal eeternarkoosi ning paigaldas jäiku kipsmähiseid. Pirogovi topograafilise anatoomia atlas sai kuulsaks kogu maailmas.