Читать книгу Tartu ülikool ja legendid - Katrin Streimann - Страница 9

Tartu ülikoolis õppinud Nikolai Lunin (1. veebruar 1853, Tartu –18. juuni 1937, Leningrad) on Maarjamõisas nimega jäädvustatud koguni kaks korda. Nikolai Lunini tänav kanti Tartu kaardile 1980. aastal. 2006. aastast ühendab seda Ludvig Puusepa tänavaga Nikolai Lunini põik.

Lunin õppis füsioloogilise keemia dotsendi Gustav von Bunge juures. 1882. aastal kolis ta Peterburi ning töötas seal elu lõpuni lastearstina.

Lunini Tartu-aja uurimused viisid lähemale vitamiinide avastamisele. Hiirtega tehtud katsete abil näitas teadlane, et toitainete omastamiseks peab söödud toit sisaldama veel mingeid seni tundmatuid ühendeid. Mis ained need on, seda Lunin teada ei saanud.

Siiski inspireeris 1880. aastal avaldatud uurimus “Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres” (“Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises”) inglast Frederick Gowland Hopkinsit kummalisi aineid edasi uurima. Hopkins sai kasvu mõjutavaid vitamiine käsitleva töö eest 1929. aastal Nobeli auhinna, mille üleandmise tseremoonia kõnes kirjeldas ta ka Lunini eksperimente.