Читать книгу Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. II köide - Koostanud: Paul Rummo - Страница 34

610

võiks hiljem tulla niikuinii. Sinu sulg on elav isegi, ega lase märkmeid ja muljeid akadeemiliselt ja geograafiliselt igavaks langeda. Belgias poleks ylearune, yks Verhaereni kogu mõnele asjast huvitetule edasi anda, kas või Hellensile, kellele võid tervitused edasi anda minult, kui ta veel mäletab meie kokkusaamist Salzburgi literaatide kohvikus koos Zweigi, Däubleri, Billingeri, Ginzkey’ga. Ajasin kyll juttu siis päämiselt Zweigiga, aga vist tuli temaga ka jutt isegi Verhaereni tõlkimisest, – oli ju Zweig kui Verhaereni Saksasse istutaja ise ka kaasavestleja ning Hellens võttis meie jutust osa, kuigi ta yldiselt tundus enam vaikijana. Nii siis igaks juhuks saadan Sulle tänase postiga yhe eksemplari Ver-haereni. Läheksin ise ju meeleldi sinna maale, mis mulle nii tuttav ja koguni kodune tundub. Otsiksin – aga vahest võiksid Sinagi yles otsi-da – Caillou-qui-bique’i kus elab mme Verhaeren (kes yhe eks. sai, aga kellelt meie kirjastus siiski avaldamisluba ei kysind). Samuti Verhaereni viimse puhkepaiga Escant kaldal. Igatahes tervitusi flaami põrsastele, tydrukute tissidele ja poiste reitele, millest vanamees nii lihaseid värsse oskas teha!

Mis puutub reisikirjasse, siis selle esimese osa ärasaatmisega on ju aega – ytleme maksimum 5. maini (mil see peaks siin olema). Seniks on ju kuu aega puhata, arstida ja meeleolu parandada. Ja kui artikkel belgia kirjandusest eraldi järgneb, siis vahest pole tarvis ka niipalju lu-geda ega end puhkereisil väsitada. Parem juba toormuljeid edasi anda maiks. Muu – sygiseks.

Nii siis veel kord – õnn kaasa reisile! Tule tagasi tervete ninakoo-bastega ja koorma muljetega, igapidi värskena ja hää tujukana!

Sedasama (väljaarvat ninakoopad) – pr. Siutsile!

Asm ja -kond.