Читать книгу Abiks lugejale - Koostanud Vidrik Ormusson - Страница 13

Naine on naissoost täiskasvanud inimene. Alaealist naissoost inimest nimetatakse tüdrukuks. Naist eristavad mehest erinevad suguelundid ja teisesed sootunnused, näiteks erinev karvakasv ning kehakuju. Eestis tehtud uuringute järgi arvavad nii naised kui ka mehed, et naiselikud isiksuseomadused on arglikkus, abitus, hellus, naiivsus, kaastundlikkus, tundelisus, jutukus, hoolitsevus ja sõltuvus.

Preili Pirtspek ei olnud enam eriti noor: tal olid kolmandad hambad. Juba piimahammaste väljalangemine oli talle tublisti meelepaha teinud, aga kui läksid ka pärishambad, pidi ta peaaegu täielikult kokku varisema, sest ta hoolitses piinliku täpsusega oma maise vara eest. Neid kunsthambaid, mille omanik ta praegu oli, hoidis ta soodaveeklaasis, mille ta ööseks rahakappi luku taha pani.

— Aapeli „Vinski lood”

Naiste käest peab ikka kõik kohe välja võtma, muidu ei saa neilt midagi, sest naised mõtlevad ikka ümber. Naine lubab ainult seks korraks, sest järgmine kord tahab ta ju jällegi midagi lubada.

— Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus” II

Kesk-Euroopa mees on nii vaimustav, et on alati valmis vestlema naisega asjust, millest naine tahab rääkida, ja võtab naist, nagu naine on: arukas, mõtlev ja loov olend.

— Antti Tuuri „Viisteist meetrit vasakule”

Naise ilu on Soomes kergesti uuenev loodusvara, aga see leiaks kasutamist ka kodumaal.

— Antti Tuuri „Viisteist meetrit vasakule”

Kui ta vahukooretorti teeb, siis peab ta rahu saama. Majasokkusid on ohtlik tirriteerida siis, kui nad vahukooretorte teevad.

— Astrid Lindgren „Väikevend ja Karlsson katuselt”

Ta nimeks on Liis Punaorg, aga soomusronglased kutsuvad teda lihtsalt Kustaks, sest mitte keegi pole veel ta lähedale saanud ning soomusrongiülem on valjult käskinud hoopis unustada, et siin on tegemist ühe naisega. See sõdur äigab säärase kindla käega otse vastu vahtimist, et müürsepa hoop pole põrmugi valusam. [---] „Nii ilusas kestas säärane must ja kalk süda,” ohkab Prügi meeste naeru ja kisa sekka. „Ja mina arvasin, et oleme nüüd ühe kalli kodumaa lapsed, et elame nüüd vastastikuses lugupidamises ja armastuses, kuid ei – pole kodu kasvamist veel kaugeltki näha. Lausa sallimatu metsikus ja lagipeade tagumine!”

— August Gailit „Isade maa”

„Vabandage,” ütles Meelik viimaks. „Kas te mäletate veel seda aega, kui te tütarlaps olite?”

„Kuidas võtta,” jäi raamatukogu juhataja nagu mõttesse. „Praegu ma olen kaheksateistkümnene …”

— Eno Raud „Lugu lendavate taldrikutega”

Pole midagi efektsemat metsloomade hirmutamiseks kui kolm norskavat naist Land Roveri tagaosas, igaüks oma häälekõrgusel.

— Gerald Durrell „Joobnud mets. Sahisev maa”

Ta [Margo Durrell] käis kilavalt ning valesti lauldes mööda maja ringi ja tassis õhkõrna pesu lademeid või lõhnaõlipudeleid. Igal võimalikul juhul lipsas ta valgete käterättide pöörises vannituppa, ja kui ta juba kord sinna sisse sai, oli teda sealt välja tirida niisama raske, nagu tigu kivi küljest lahti saada.

— Gerald Durrell „Minu pere ja muud loomad”

Naised on turunduse ülim triumf: unikaalne funktsionaalsete ja emotsionaalsete hüvede kombinatsioon viimase peal pakendis.

— Guy Browning „Suure juhi päevaraamat”

Kui tema seelik oleks olnud veel lühem, oleks see olnud krae.

— Guy Browning „Suure juhi päevaraamat”

Vaata neid Moskva plikasid! Isegi tänase ilmaga kannavad nad tikk-kontsadega kingi! Kurat, kas pole vahva! Nad teavad küll, et see on nende tervisele kahjulik, kuid kurat selle vanaea luuvalu ja reumaga, sest nad näevad ju, kuidas mehed neid praegu vahivad!

— Ülo Sooster Heinz Valgu raamatus „Pääsemine helgest tulevikust”

Neil [tütarlastel] paluti rohule istuda, ja rohi oli tolmune; ja puutüved, mille vastu neil toetuda soovitati, nägid välja, nagu poleks neid nädalate kaupa harjatud.

— Jerome Klapka Jerome „Kolm meest paadis, koerast rääkimata”

Mina [Švejk] valin endale blondi, poisid, vürstinna või krahvinna, mitte liiga paksu, ainult pisut ümariku ja mitte liiga metsiku. Niisugune mulle ei meeldiks. Ma ütlen seal õukonnameistrile: „Andke mulle peen ja mõistlik naisterahvas, rahulikuma härra jaoks.”

— Karel Vaněk „Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis”

See daam oleks pidanud olema noor, ilus ja õilis, ja peale selle oleks ta pidanud vajama mu [Pedro Gaviláni] abi. Aga alati oli vähemalt üks tingimustest, mis puudus, sageli rohkem. Ainsad tütarlapsed, kelle ilu mu südame kiirelt tuksuma pani, olid vaesed ja halvast soost ega keelanud oma soosingut esimesele vastutulijale.

— Karl Ristikivi „Surma ratsanikud”

Jõudsime naisi vaadates konstateeringuni, et sisemine ilu on raudselt tähtsam kui välimine, aga ainult juhul, kui seda kaugelt näha on.

— Laur Sibold ja Jaano Martin Ots „Rein Purpur. Eestlaste pöörane rännak Euroopas”

Juba vagad isad Montanus ja Tertullianus õpetasid, et naine on see värav, mille kaudu tungib ristiinimese hinge saatan. Ja ilus naine on kõige hädaohtlikum ning kõige kahjulikum ristiinimese vaenlane.

— Leo Metsar „Keiser Julianus” I

Jutlusemehe ja pankuri suhtes on naisterahvas, nagu teada, võimetu, nõrk ja alistuv.

— Maiju Lassila „Tuletikke laenamas”

Nad [Atlanta tugitalad] kamandasid kolme kirikut, mille alla nad kuulusid, vaimulikke, koore ja koguduse liikmeid. Nad organiseerisid näitusmüüke ja õmblusringe, nende järelevalve all korraldati balle ja piknikuid, neile oli alati teada, kes oli teinud hea partii ja kes mitte, kes jõi salaja, kes ootas last ja millal. [---] Nad teadsid, mis on sünnis ja mis mitte, ja nad ei jätnud ilmaski oma arvamust avaldamata.

— Margaret Mitchell „Tuulest viidud” I

Naised teadsid, et maal, kus mehed ei nurise, kus neile vastu ei räägita ja nende edevust ei haavata, peab olema naistel hea elada.

— Margaret Mitchell „Tuulest viidud” I

Te peate mõistma, et isegi Wittenbergi ülikooli 1595. aasta 12. jaanuari pühalikule otsusele selle kohta, et naine on inimene, sai otsemaid antud vastulöök raamatus „Mulier homo” – see küsimus jäi lõplikult otsustamata kuni 1800. aastani ja meie linnas Venta ääres pole siiamaani selles asjas kindlat seisukohta.

— Marġeris Zariņš „Vale-Faust ehk parandatud ja täiendatud kokaraamat”

Tänapäeval on palju kergem naine olla. Vanasti põletati neid tuleriitadel.

— Mark Levengood ja Unni Lindell „Mää-mää, valge tall. Vanad tädid enam ei mune” II

Kuigi vanadel tädidel võivad olla väga suured vabrikud, on piima tootmine lõppenud.

— Mark Levengood ja Unni Lindell „Vanad tädid enam ei mune”

Naised koosnevad munasarjadest, ja nad mõtlevad rohkem.

— Mark Levengood ja Unni Lindell „Vanad tädid enam ei mune”

Miks on nii, et mehed võivad ringi lasta nii, nagu jumal nad lõi – ajamata habeme, maikasärgi ja trussikutega –, aga vaesed naised peavad varavalgest hilisõhtuni solaariumide, juuksurite, maniküürijate ja rätsepate vahel ringi traavima, et natukenegi inimese moodi välja näha!

— Mart Juur „Arkaadi A.”

Niisiis katsusin ma kindlaks teha seda, mida kellelgi teisel ei ole, ja jõudsin tulemusele, et temal [minu mõrsjal] on: 1) peast parasjagu eemalseisev parem kõrv, mille pärast ta on väga õnnetu [---].

— Miroslav Skála „Pulmareis Jiljísse”

Ma [Nero Wolfe] ei taha öelda, et mul on naiste vastu midagi, kui nad ei püüa käituda koduloomadena. Kui nad piirduvad sellega, milleks sobivad kõige paremini, nagu näiteks kiusu ajamisega, põhjendamatu vaidlemisega, eneseupitamisega, valetamisega ja salatsemisega, siis on nad nii mõnigi kord suurepärased olendid.

— Rex Stout „Kummijõuk”

Üks mu [Archie Goodwini] peamisi elureegleid on selline: ära kunagi lase ühel naisel alustada vaidlust selle üle, mida tema ütles või mida mina ütlesin.

— Rex Stout „Nero Wolfe. Liiga palju naisi”

Võõra näijo siristivä, karjataden lambit. Uma piiga kiristivä plekivärmi hambit.

— Rihhard Iher „Kassimärss”

Palju kergem on poisijõnglasele selgeks teha, et ta pole verejanuline piraat, kui hoida madala intelligentsiga naislugejat leidmast suurt sarnasust romaani kangelanna saatuse ja oma saatuse vahel ja takistada tal sellest tingituna rumalusi teha.

— Zdeněk Jirotka „Saturnin”

Ah, muidugi, hea sõbratar on teise jaoks valmis läbi tuisu apteeki jooksma, paljajalu ja paljapäi muuseas, seda aga ainult juhul, kui kannatav sõbratar ei riietu juhuslikult sama tegumoega kleiti kui kangelassõbratar.

— Teet Kallas „Kes tõttab öisele rongile”