Читать книгу Abiks lugejale - Koostanud Vidrik Ormusson - Страница 9

Koostaja isiklike tähelepanekute järgi pole mõned eestlased lugemisoskuse mõttes aastakümnete jooksul liikuva aabitsa tasemelt kaugemale jõudnudki. Enamgi veel, nii mõnigi on telefoni silitamise käigus sinna tagasi vajunud. Kui selline indiviid peale sõnumite üldse midagi loeb, veerib ta eeskätt sääraseid tekste, mis tema maailmapildi terviklikkust pigem õõnestavad. Siiski leidub siiani ka õilsaid, ustavaid ning erudeeritud kirjandushuvilisi.

Varasematel tsitaadi-, aforismi- või mõttepärlikogude puhul ei tuvastanud Vidrik mingeid eesmärke või osutusid need ebamääraselt meelelahutuslikuks. Kuid Vidriku antoloogia, mis koondab märkimisväärse osa XX sajandi ja XXI sajandi alguse eestikeelsest ilukirjanduslikust kultuuripärandist, võimaldab peale meelelahutuse veel palju muud:

1) juhib ilukirjanduse juurde kogemusteta indiviide,

kellel lugemisega alles suuri raskusi;

2) talutab sinna tagasi vahepeal muude tegevuste sohu eksinud endisi lugejaid;

3) tekitab äratundmisrõõmu juba vilunud ilukirjandussõprades.

Et kogumik hõlmab käsitletavate teoste just kõige olulisemad lõigud, vabastab see kasutajad ühtlasi vajadusest tuhnida paljudes eri köidetes.

Nõnda omandas lihtne lugemispäevik kasvamise käigus hüppeliselt uue kvaliteedi. Tegelikult osutus protsessi selline kulg nii Eesti kui ka maailma kultuuripärandi järjepidevuse seisukohalt paratamatuks. Vähemalt üks praeguse antoloogia valmimisele sarnane murranguline nähtus – vastureformatsioon – on Eesti ajaloost varemgi teada. Selle üks tähtsamaid meetmeid oli seminaride asutamine ning neile korraliku õppekirjanduse trükkimine. Muuhulgas viis see Tartu ülikooli eelkäija asutamisele. Ei taha mõeldagi, kui lünklik ja kallutatud võis eesti rahva lugemisvara olla enne seda.

Peale raamatutsitaatide leidub Ormussoni antoloogias väljavõtteid netitekstidest. Mõnelt autorilt on tähelepanuväärseid arvamusi paljudel käsitletud teemadel. Mõni spetsialiseerub lemmiknähtustele (näiteks alkohol, sport või tervis). Enamik pakub siiski üksikuid väljapaistvaid ideid. Väike aukartus tekkis koostajal mõne erandlikult produktiivse looja vastu (näiteks Honoré de Balzac, V. I. Lenin, K. J. Rowling, Pauksonid), kes sattusid seetõttu ootenimekirja. Ka pühakirjad jäid (paari erandiga) kõrvale, sest nende tsiteerijaid leidub niigi piisavalt. Kuigivõrd jäi eestikeelset belletristikat läbi töötamata muudel põhjustel. Näiteks naistekaid ja võrdõigusteaduslikku kirjandust vaadeldi vähem, kui oleks statistilise keskmise järgi õiglane. Paraku leidus sedasorti läbitöötatud lugude hulgas arvukalt sääraseid, millest polnud kultuuripärandile nagunii mingit tuge. Võõrkeelseid tsitaate sisaldab antoloogia esialgu napilt. Küll on kavas nende osakaalu suurendada, kui eestikeelne materjal peaks ammenduma.

On täheldatud, et Ormussoni tsitaate valjul häälel esitades saab pahaaimamatuid indiviide ajada totralt itsitama, pahaaimavaid aga kiruma. Naisküla Arnu, kel mustandit salaja piiluda õnnestus, nimetas Vidriku tsitaate isegi ogara maniaki tembutuseks. Süüdistused grafomaanias tõrjub koostaja aga nördinult tagasi: temalt ei pärine sellest kõigest ju sõnakestki.

Kuigi praegune valimik sisaldab tegelikust kogust ainult väikese osa, koosneb seegi rohkem kui 2400 tsitaadist enam kui 250 autorilt. Raamatuid ja netilehekülgi on esindatud üle 450. Ülevaatlikkuse huvides on valimik jagatud neljaks valdkonnaks: 1) inimene ja kodu, 2) hobid, kunstid ja maailm, 3) mõtte- ja kirjaelu, 4) füüsiline töö ja muud ebameeldivused. Päris omaette peatükid on „Algus” ja „Lõpp”.

Olulise uuendusena seletatakse kõik käsitletavad teemad lahti Vikipeedia asjakohaste kommentaaridega. Tsitaadid on järjestatud autorite eesnimede järgi, kui need olid tuvastatavad; vastasel juhul pealkirjade ning tsitaatide endi algustähtede järgi. Järjestuses on tehtud erandeid, kui samalt autorilt pärinevad üksteisele järgnevad väljavõtted moodustavad omavahel loogilise terviku. Kui tundus otstarbekas midagi vahele jätta, märgib selliseid kohti sümbol [---]. Nurksulgudes on siia-sinna paigutatud ka abistavat infot.

Koostaja kahtlustab, et kogumik võib suurendada lugejate huvi nii juba tsiteeritud kui ka veel tsiteerimata teoste vastu. Seega toob ta materiaalset ja moraalset kasu nii teoste autoritele, autoriõiguste omanikele kui algallikate kirjastamisega seotud isikutele. Siiski loobub koostaja suuremeelselt nimetatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele materiaalsete ning moraalsete nõudmiste esitamisest.