Читать книгу Abiks lugejale - Koostanud Vidrik Ormusson - Страница 14

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Enamikus keeltes puuduvad eraldi sõnad, et eristada naise ja mehe vahelist armastust, ema armastust lapse vastu, armastust kodumaa või raha vastu.

Vaata, kuis emane pigistab nüüd suu päris maasikasuuks ja sidistab otsekui pääsuke päikesepaistes katusel, ja keigar tema ees vehib käe ja hännaga, hõljutab kübarat ja kraabib jalaga, nii et uulitsakivid pilluvad sädemeid, vaat see oli alles mäng. „Oi teid harakaid seal!” mõtlesin mina, poisiklutt, seistes uulitsa nurgal, pundar tooreid härjanahku õlal ning suu naerul, vaadates toda tedremängu.

— Aleksis Kivi „Seitse venda”

Esimeseks reaktsiooniks oli erektsioon.

— Andres Raid „Elukunsti keelatud retseptikogu”

Käivad siin igasugused ja jälle jäävad päevad ära.

— Andres Raid „Elukunsti keelatud retseptikogu”

Lahkus suurest seksist ja läks üle treeneritööle.

— Andres Raid „Elukunsti keelatud retseptikogu”

Lähme voodisse. Mina teen välja.

— Andres Raid „Elukunsti keelatud retseptikogu”

„Kas teil on vaba tuba?” küsis mees.

„Teie pole tütarlaps,” kahtles naine.

„Ma pole ka kaks tütarlast mitte,” ütles mees.

„Ja klaverit te ei mängi,” arvas naine.

„Ma mängin parmupilli,” ütles mees.

— Andres Vanapa „Ma olen väga ilus”

Alatu mees otsib alalist partnerit.

— Andres Ülviste „Põllumehe aastaraamat”

See on sama tundmatu, kes teda [Katku Villut] tänini maailmas ümber vintsutanud, teda jooma ja kaklema ajanud, talle kinnitanud, et ühes või teises neiu hääles, ühes või teises pilgus, ühes või teises juuksepalmikus on õndsus ja igavik. [---] Isegi ei tea, miks, aga alati, kui tal on tegemist olnud naistega, on pidanud ta jooma ja kaklema, muidu satub ta väga harva teistega pahuksesse.

— Anton Hansen Tammsaare „Kõrboja peremees”

Ah, üldse pole ilmas midagi ilusamat, kui kelleltki naiselt tema mees üle lüüa.

— Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus” IV

Ammust ajast on teada, et Helsingisse minekuga ei saavuta midagi head, õpetatakse ainult mehed jooma ja naiste sabas jooksma.

— Antti Tuuri „Pohjanmaa”

Meenutasin, kuidas Eija oli rääkinud mediteerimisega kaasnevast enesekasvatusest, armastusest, mida peab tundma kõikide elavate olendite vastu. Seda teed oli mul veel pikk maa käia.

— Antti Tuuri „Viisteist meetrit vasakule”

ISABELLA: Mis te tegite? Mis te praegu tegite?!

AGNES: Mis me tegime? Mitte midagi ei teinud. Ega ju, härra Eduard?

BRUNBERG: Absoluutselt mitte midagi, preili.

ISABELLA: Ma nägin, ma nägin!

BRUNBERG: Hallutsinatsioonid, armuline preili, lähenevast vanadusest tingitud hallutsinatsioonid.

— Ardi Liives „Need kauged ajad”

Mees nägi üsna väsinud välja, vaene Alfred, ja see polnud mingi ime, sest Liina oli teda seitseteist korda järjest talutanud kullassepapoe eest mööda, ikka sinna ja tagasi, ning iga kord üritanud sisse tirida, et Alfred ostaks talle kihlasõrmuse.

— Astrid Lindgren „Vahtramäe Emil”

„Mina igatahes kavatsen abielluda enne, kui ma puruvanaks saan.”

„Kas võlutud printsiga?” küsis Malin.

„Ei, torulukksepaga,” teatas Tjorven. „Nad teenivad praegu roppu raha, isa ütles.”

— Astrid Lindgren „Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses”

„Küllap sa tahaksid heameelega näha seda uut poissi, kellega Bettan käib?”

„Nojah, eks ma tahaksin küll,” soostus Väikevend innukalt. „Enne seda käis ta ühega, kelle kõrvad olid täitsa lubamatult peast eemal. Ma tahaksin näha, missugused kõrvad sellele uuel on.”

— Astrid Lindgren „Väikevend ja Karlsson katuselt”

Toiduvalmistamine kuulub seksi juurde – tee tüdruku magamistuppa läheb läbi tema kõhu.

— David Hughes „Tema ise ja muud loomad”

Oled paks nagu põrsas, liialt magusat sööd,

sinu rasvane nägu päris pahviks mind lööb.

Pageb julgus mu juurest, kui sind kosima pean,

ent ma loodan, et keeldud ja teed mulle head.

— Eleanor Farjeon „Väike raamatutuba”

Ma [velsker Savva Aibolitovitš] räägin teile, kuidas ennast üleval pidada, kuidas naisterahvastega neid asju ajada. Tegelikult siin midagi eriti keerulist ei olegi. Loodus on paljud asjad paika sättinud, aga siiski on hea, kui tead, kellele selga ronid. Kui ei tea, vaat siis tuleb ettevaatusabinõud tarvitusele võtta.

— Enn Vaino „Mammutarmee telgitagustes” 5. osa

Nüüd on mul [Abramil] andmeid, et ei tegele te ühti nende seksuaalküsimustega; te pidavat lausa kurameerima! Seda ma ei luba.

— Enn Vetemaa „Jälle häda mõistuse pärast”

Vägimeeste elulood õpetavad, et targem on sihukestest kahtlastest saartest eemale hoida, kuid kust pidin mina seda siis veel teadma? Ei olnud ma neil aegadel ju midagi kuulnud ei sireenidest, ei Kirkest (sellest, kes oskab kõigist teistest emandatest rutemalt mehi sigadeks muuta) ega üldse sedasorti saarenaistest.

— Enn Vetemaa „Kalevipoja mälestused”

Hirmuäratav Johann von Gilberstedt Hallest olevat olnud ilmalikus elus nii aktiivne, et isegi pärast viimset võidmist tahtnud veel põetajaõde vägistada.

— Eric Christiansen „Põhjala ristisõjad”

„Mis seal küll lahti on?”

„Kostab nii, nagu vägistataks teda,” ütlesin.

„Ei või olla,” ütles mu naine uniselt, „selle pärast ta [Paula] ei karjuks.”

— Gerald Durrell „Joobnud mets. Sahisev maa”

Ainus aeg, mil ma [John Weak] sellele ei mõtle, on siis, kui ma sellega tegelen.

— Guy Browning „Suure juhi päevaraamat”

Ta [mägitibi Emma] saatis mulle laia naeratuse, mis tähendas, et tuled küll põlevad, kuid kedagi pole kodus.

— Guy Browning „Suure juhi päevaraamat”

Inimese elus, nagu mulle üks Rootsi kooliõpetajast vanamutt kunagi purjus peaga seletas, on tegelikult väga vähe olulisi asju. Nendeks on hingamine, kusemine, sittumine, söömine, joomine, magamine ja keppimine. Et rattamatkal ühte sellest loetelust niikuinii ei saa, siis muutuvad teised asjad veelgi olulisemaks.

— Hannes Hanso jt „Ehh, uhhuduur! Ratastel Teheranist Addis Abebasse”

ASTA: Naiste graatsia, härra Seenetreial ... sinna ärge lähenege oma džoki-maitsetega!

SEENETREIAL: Andestage! Ikka unustan, et ma pole hipodroomil.

— Hugo Raudsepp „Valitud näidendid”

On väga ilus ligimest armastada, kui süda kannab! Aga kui saad tal naha üle kõrvade tõmmata, on ka peenike tundmus!

— Hugo Raudsepp „Valitud näidendid”

Tule Anu lähme hukka lähme hulluks lähme segi

— Ilmar Trull „Millest mõtled, seljaaju?”

Päev läbi kestva vihma kohta öeldakse kokama, hispaania segakeeles warmilluvia – titevihm. Sest pikalt sadava vihma ajal istutakse päev läbi kodus ning siis tehakse teadagi mida.

— Ivo Tšetõrkin „Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud!”

Kes ei tahtnud kohvikust läbi minna, läks tagauksest, kus soojendas end päikese käes keegi vanamoor, pobisedes saksa, poola ja ungari keeles umbes midagi säärast: „Astu aga sisse, soldan, siin on toredad preilnad.”

— Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”

Kõige koledam on, kui kirg valdab naisi. Mõned head aastad tagasi elasid Praha II-es kaks lahutatud naist Mourková ja Šousková. Mehed olid nad maha jätnud, sest nad olid igavesed hoorad. Ja ükskord, kui Roztoky alleel õitsesid kirsid, püüdsid nad seal kinni ühe vana impotentse saja-aastase leierkastimehe, tassisid ta Roztoky metsa ja vägistasid seal ära.

— Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”

Mikeš vastas talle täie õigusega, et ta ju pole mõtelnudki kosida, eelmine kord aga pole sellest sõnagi jutuks olnud, mis ta tütrega teha võib. Sellest juttu polnud ja tema, Mikeš, peab oma sõna. Ärgu nad selle üle muretsegu, et ta nende tütart tahaks.

— Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”

Võime kaks nädalat kala püüda, ujuda, lakkuda ja loodetavasti ka pattu teha kohalike plikadega, kes on, nagu kõik räägivad, rumalad, kergesti armuvad ja kirglikud ning lõhnavad heina ja kuslapuu järele.

— John Braine „Tee ülesmäge”

Fakt, et naistele on lihahimu võõras, oli tema [Mrs Poulteney] arvates niisama kaljukindel nagu see, et maakera on ümmargune ja et tollane Exeteri piiskop oli dr Phillpotts.

— John Fowles „Prantsuse leitnandi tüdruk”

Larissa räägib veel, et ta on ka merekaru. Ta on osalenud sõjas Kaspia merel ning peale selle elab ta koos Balti laevastiku komandöri asetäitjaga. Meri olevat üks tema suurtest armastustest.

— Jorma Rotko „Erik Strand ja kadunud kuld”

Maailm on küllaltki suur ja lai, kuid lehmi selles on tema jaoks vähe, otse ülekohtuselt vähe. Ning edasi pulli mõttelõng astus unistustesse.

— Juhan Jaik „Käokübarad”

Nende südamed lõivad ühes rütmuses ning nõnda valjuste, et seda kõik oleksivad võinud ära kuulda, kui kellelgi selleks aega oleks olnud.

— Juhan Peegel „Tuli koduaknas”

Verine John, kes oma roojase elu jooksul arvamata hulga ilmsüüta hingesid siit patusest hädaorust väljaspool järjekorda igavesele õndsusele oli saatnud, oli üks terane inimese hinge tundja. Ilma et ta sellest avalikku märki oleks andnud, mõuras ta oma sisekonnas naerda, sest et oli ju selgeste näha, et tema peagi Santa Krutsi roosi ära murdma saab ...

— Juhan Peegel „Tuli koduaknas”

Üks meeste- ja üks naesterahvas saavad kogemata kombel kokku, lähevad nagu pööratseks ja arvavad, et nende jäuks on see Eedeni aid. Aga pitkapeale tüdivad nemad sellest ära ja sõimavad isiennast, et nemad nii jaburad olivad. See on kõik. Mispärast peab selle ümber keerutades nõnda palju valget paberit ära määrima?

— Juhan Peegel „Tuli koduaknas”

Kiri lõppes täht-tähelt järgmiselt: „kalistates sinu tütrug Aegvitust”. Otsustasime Petersoniga, et pettumise vältimiseks me daamidega edaspidi enam kirjavahetust ei pea.

— Juhan Saar „Valus naer”

Teda [sõdur Kadakut] kihutas taga lõppematu kodumaa-armastus ning kodumaa vastas talle veelgi suurema armastusega.

— Juhan Saar „Valus naer”

Nad kaugelt tuln, nad eeringalaeva mehed ja üksikud südamed, väljas kange külm ja tuiskab, juulikuu ja tuiskab, ja nad paluvad, et neid kas või korra kambri sooja lastaks, kui neiu inimene oo ja natuke aledust tunneb.

— Juhan Smuul „Muhu monoloogid. Polkovniku lesk”

Ta [Kunninga Eed] ei näe, et koer oo kandus ja mehel põle kindaid, et ta oo külma käe köötsus kut number kolm – aga kuu mõtleb ta taale selga.