Читать книгу Alumiiniumist kurgid - Margus Haav - Страница 9

Sissejuhatus 9

Sissejuhatus

Päike hakkab loojuma, valgust pole enam kauaks. Kuu-mav liiv, üksikud kidurad okkalised taimed. On väga vaikne ja endiselt väga palav, päeva jooksul praepanniks köetud kõrb ei jahtu nii kiiresti. Istun väikese künka otsas, mingi veider elukas rühib mõni meeter eemal sihikindlalt oma teed. Kül-lap skorpion. Nad on siinkandis üsna suured, kuid armasta-vad omaette olla ja on üpris ettevaatlikud. Hommikuti tuleb kirsad siiski läbi raputada, sest vahel meeldib neile sinna sisse ronida. Sellel skorpionil aga pole minuga vähimatki asja ja ka mina ei ole siin tema pärast. Mind huvitavad hoopis kümned tillukesed augud maapinnas – jupike kõrbest mu ümber on auklik nagu juust. Vaatan ringi. Paremal vedeleb ilmselt tae-vast alla sadanud metallikänk. Võimalik, et see on kosmoses ära käinud. Meid on aga õpetatud, et neid ei tohi mingil juhul puutuda, olgu nad siis, mis on. Tundub, et see on väärt nõu.