Читать книгу Tagamaa - Martin Algus - Страница 12

Anna astus tarre ja peatus uksel.

Toas oli teistsugune lõhn ja teistsugune valgus, see oli valgus sellest korduvast unenäost, korraga tuttav ja võõras, ja Anna teadis nüüd jällegi ette, mis juhtuma hakkab, nagu uneski, ta nägi umbes minuti jagu ette, mitte rohkem, aga sellest praegu piisaski.

Andrei oli riides ja vaatas teda kummaliselt, seisis keset tuba, ootas teda seal juba mõnda aega, vist oli kohe riidesse pannud, kui naine välja läks. Ilmselt oli kõhelnud, kas jäädagi ootama, aga otsustas siiski paigal püsida.

Anna pani asjad käest ja liikus noormehe juurde, surus peod tema rinna vastu, siis pressis sõrmed rusikasse ja hakkas rusikatega rinda taguma, üha kõvemini ja kõvemini, siis lõi juba näkku, endal pisarad voolamas. Anna lõi järjest kõvemini ja poiss võttis viimaks tema käed enda pihkude vahele, hoidis neid õrnalt.